Ubushushu obuqhelekileyo sisifo sempumlo kunye nomphimbo obangelwa yiintsholongwane. Ngokuqhelekileyo sibamba phakathi kwamabhobho amabini kunye nemine.
Iimpawu zesibanda esiqhelekileyo, eziqhelekileyo zivela emva kweentsuku ezintathu emva kokuba zivelele kwintsholongwane ebandayo zibandakanya: impumlo ye-runny, ukukhwehlela, ukudibanisa kwamanzi, umqala, ukukhenkcela, amehlo enamehlo, intloko emnene, ukukhathala komzimba, kunye ne-fever ngaphantsi kwama-degrees ama-102.
Amachiza amayeza
Nantsi ukukhangela kwi-11 yeendlela ezithandwayo zendalo zokuthintela kunye nokunyangwa kwamaqanda aqhelekileyo. Ukongezelela kula mayeza, ukutya okuthile kunokunceda ekuphuculeni isistim somzimba kunye neyeza ezongezelelweyo kunokucetyiswa ukunceda umkhuhlane kunye ne- post-nasal drip . Gcina ingqalelo ukuba inkxaso yenzululwazi yebango lokuba nayiphi na isiluleko sinokuphatha iindlovu isweleka kwaye elinye iyeza kufuneka lingasetyenziswanga njengenxalenye yokunyamekela okuqhelekileyo. Ukuba ucinga ngokusetyenziswa kweyiphi na ikhambi lokubanda, qiniseka ukuba udibane nodokotela wakho kuqala.
1) iZinc Lozenges
I-Zinc iyimfuneko yamaminerali efunekayo ngama-enzymes angaphezu kwama-300 emizimbeni yethu. Itholakala ngokwemvelo kwizidalwa ezifana nokutya inyama, isibindi, ukutya kwezilwanyana zasemanzini kunye namaqanda. Isibonelelo esiphezulu sosuku lonke (RDA) si-12mg yabasetyhini kunye ne-15mg yamadoda, isixa esitholakala kwi-multivitamin.
I-Zinc lozenges zifumaneka rhoqo kwiivenkile zempilo, kwi-intanethi, nakwezinye izidakamizwa ezithengiswa njengezonyango ezibandayo.
Izifundo ezininzi ziye zafumanisa ukuba i-zinc yanceda ekunciphiseni ubude beempawu ezibandayo, ingakumbi ukuba abantu baqala ukuyithatha ingakapheli iiyure ezingama-24 emva kokuba iimpawu ezibandayo zivele. I-Zinc iyanciphisa ubunzima beempawu kwaye yanciphisa ubude beempawu iintsuku ezintathu ukuya kwezine. Ingxaki kukuba ezininzi zezifundo ze-zinc ziye zineentsilelo, ngoko ke kufuneka uphando olungcono.
I-Zinc lozenges inokusebenza ngokuthintela intsholongwane yebanda ebandayo ekuphenduleni (ukuyikhusela ukusasazeka) okanye ngokuphazamiseka kwintsholongwane yefostile ebandayo ukuba ingene kwiiseli kwimpumlo nasemqaleni.
I-zinc lozenges ezisetyenziswe kwizifundo eziqulethe ubuncinane be-13.3mg ye-zinc elemental. I-lozenges zathathwa iiyure ezimbini ngelilanga, ziqala ngokukhawuleza emva kokuqala kweempawu ezibandayo. Izifundo ezafumanisa ukuba i-zinc zingasebenziyo zingasebenzisa umthamo we-zinc owawuphantsi kakhulu okanye ube neenkomfa eziphuculisayo ukuncipha ukuphumelela kwe-zinc, njenge-citric acid (efumaneka kwiziqhamo ze-citrus), i-tartaric acid, i-sorbitol, okanye i-mannitol.
I-Zinc lozenges iqukethe i-zinc gluconate okanye i-acetate ye-zinc, ihlinzeka nge-13.3mg ye-elemental zinc kwi-lozenge nganye. Kunconywa ukuba abantu bathathe i-lozenge nganye kwiiyure ezimbini ukuya kwezine ngelilanga ukuya kwi-six to 12 lozenges ngosuku.
Imiphumo emibi ye-zinc ingabandakanya i-nausea kunye nengxaki engathandeki emlonyeni. I-Zinc lozenges ayinyanzeliswa ukuthintela ukubandisa okanye ukusetyenziswa kwexesha elide, kuba izongezelo ze-zinc ezingaphezu kwe-15mg ngosuku zingaphazamisa ukuxutywa kobhedu lwezitshixo kwaye kubangele ukungabikho kobhedu.
Uninzi malunga ne- zinc kubanda .
2) I-Vitamin D
Kukho ubungqina obubonisa ukuba abantu abanamazinga aphezulu e-vitamin D banokuba nomngcipheko omncinci wokubamba iqhwa elifanayo. Funda kabanzi malunga ne- vitamin D kunye nobanda obuqhelekileyo .
3) Astragalus
I-Astragalus ingcambu isele isetyenziswe kwiiyeza zendabuko zaseTshayina ukuqinisa ukukhuselwa komzimba nokukhusela ukubandayo kunye nomkhuhlane. Izifundo ziye zafumanisa ukuba i-astragalus inempahla ye-anti-virus kwaye ivuselela i-immune system, nangona akuzange kubekho ukuhlolwa kweekliniki ekuhloliseni ukuphumelela kwe-astragalus ekukhuselweni kwamaqanda kubantu.
I-Astragalus nayo i-antioxidant kwaye iphakanyisiwe kwiimeko ezifana nesifo senhliziyo.
Kuphandwa njengokuba kunokwenzeka unyango lwamayeza kubantu abaneemeko zempilo ezenza buthathaka amajoni abo omzimba.
I-Astragalus inokufumaneka kwi-capsule, itiye, okanye ifomathi kwiindawo zokutya ezempilo okanye njengengcambu eyomileyo kwiivenkile zaseTshayina kunye nezinye izitolo zokutya. Ingcambu eyomileyo ingaba nzima ukuyifumana.
Iingcali zonyango zakwaTshayina zivame ukucetywa ukuthatha i-astragulus ukukhusela ubanda kunye nokuziphepha xa usugula. Isitya sesobho esiliswe nge-astragalus ingcambu idlalwa rhoqo okanye ngaphezulu ngeveki kulo lonke ubusika ukukhusela ukubandisa.
I-Astragalus inokunyusa ukonga kwamachiza omzimba onjenge-acyclovir okanye i-interferon, okwenza kube nzima ukuchaphazeleka kweziphumo zamachiza (njengokuba kunokwenzeka ukungaphumeleli kwezintso kunye nezinye iziphumo ezibi). Kwakhona unokukwazi ukukhusela izidakamizwa zokukhusela izifo ezifana ne-cyclophosphamide (i-Cytoxan, i-Neosar) okanye i-corticosteroids. Inganciphisa i-blood glucose okanye uxinzelelo lwegazi, ukwandisa imiphumo yegazi okanye imishanguzo yeswekile.
4) Iigali
I-Garlic yenye yeyona nto ifunyanwa kakhulu yonyango kwikhaya. Amasiko amaninzi aneekhambi kwikhaya lokubanda usebenzisa i-garlic, ingaba isobho senkukhu eninzi igalikhi, isiselo esenziwe nge-garlic eluhlaza, okanye ukuba iquka ukutya i-garlic eluhlaza.
Igalelo lokubanda ebandayo kwigalikhi kucatshangelwa ukuba yi-allicin, eye yabonisa iindawo zokulwa ne-antibacterial and antitifungal. U-Allicin yintoni eyenza igalikhi ikhefu elikhethekileyo elitshisayo. Ukwandisa inani le-allicin, i-garlic efanelekileyo kufuneka ichithwe okanye ichithwe, kwaye kufuneka ibe yinto eluhlaza. Kwakhona ifumaneka kwifom ye pilisi.
Kwisifundo esinye esabandakanya abantu abayi-146, abathathi-nxaxheba bafumana i-garlic supplement okanye i-placebo kwiiveki ezili-12 phakathi koNovemba noFebruwari. Abantu abathatha igalikhi banciphisa umngcipheko wokubanda kubanda ngaphezu kwesiqingatha. Uphando lwafumanisa ukuba igalikhi yanciphisa ixesha lokubuyisela kubantu abanjengobanda. Uphando olungakumbi lufunekayo ukuxhasa ezi ziphumo.
I-Garlic inezinye iziphumo ezichaphazelekayo kunye nezokhuseleko. Ukuphefumula embi kunye nomzimba womlilo, mhlawumbi ziphumo eziqhelekileyo; nangona kunjalo, ukuzondwa, ukujuluka, intloko, umkhuhlane, ukubola, kunye neempumlo zomsebenzi nazo ziye zabikwa. Amanani amakhulu angamcaphukisa umlomo okanye afune ukukhohlisa. Iimvumi zegilisi kufuneka zikhunjulwe ngabantu abaneentsholongwane zegazi, iiveki ezimbini ngaphambi okanye emva kokuhlinzwa, okanye ngabo bathabatha "imishanguzo yegazi" efana ne-warfarin (iCoumadin) okanye izongezelo ezikholelwa ukuba zichaphazele ukugawula igazi njengevithamini E, igalikhi, okanye i-ginkgo .
Iigrafu zinganciphisa amanqanaba egazi kunye nokunyusa ukukhutshwa kwe-insulin, ngoko kufuneka isetyenziswe ngabantu abasebenzisa iziyobisi ezinesishukela esincinci segazi. Abantu abanezityalo ezitshatyalaliswayo kwiintsapho zelili (kuquka i-anyanisi, i-leeks, kunye ne-chives) kufuneka bagweme i-garlic. Abafazi abakhulelweyo kufuneka bagwebe igarlic kwifom yokuncedisa kuba inokunyusa umngcipheko wokuphuma kwamanzi. Oluthe xaxa malunga negalikhi yokubanda .
5) I-Vitamin C
Ngo-1968, iLinus Pauling, i-PhD, yaphakamisa imbono yokuba abantu babe neemfuno ezihlukeneyo kwiivithamini ezahlukeneyo kunye nezinye iimfuno eziphakamileyo kunezibonelelo ezixhaswayo zokutya (RDAs). Xa uPaul wachaza ukuba i-1000mg ye-vitamin C imihla ngemihla inokunciphisa iziganeko zokubanda kubantu abaninzi. Ukususela ngoko, i-vitamin C ibe yindlela eyaziwayo yokubanda.
Ukuhlaziywa kweCocrane Cooperation ihlolisise ukuba i- vitamin C isongezelelo kwii-200mg okanye ngaphezulu ngosuku inganciphisa iziganeko, ubude okanye ubunzima bebandayo. Abaphandi bahlalutya iiphando ezingama-30 ezipapashwe ngaphambili (ezibandakanya inani labathathi-nxaxheba abangu-11,350) abadibanisa imilinganiselo yabo esemgangathweni. Bafumene ukuba i-vitamin C ayizange ibonakale iyithintela ukushisa okuqhelekileyo. Kwakukho ukunciphisa okuncinci ubude nobukhulu beempawu ezibandayo. Kubonakala kukunciphisa umngcipheko wokubamba ubanda kubantu ababandakanyeka emisebenzini emifutshane, ebonakalayo njengemarathon ehambayo okanye e-skiing), okanye kulabo abonakaliswe kumaqondo abandayo abandayo.
I-Vitamin C kwimali engaphezu kwe-2,000mg ingabangela urhudo, izitulo ezivulekileyo kunye negesi.
6) Ubusi
Ubusi luhlobo oluqhelekileyo lwekhaya lokukhwehlela kunye nokubandayo kwiinkcubeko ezininzi. Uphando olutsha kwi- Archives of Pediatrics kunye ne-Adolescent Medicine inikezela ubungqina bokuqala bokuthi ubusi busenokunceda ukuphucula ukukhwehlela kwabantwana nokubanceda balele kangcono. Abaphengululi banike abantwana abangama-105 ngokubanda njengobusi, u-honey-flavored medicine, okanye akukho unyango. Bonke abantwana babe bhetele, kodwa ubusi baqhubeka benokubaluleka kokulinganisa kwabazali beempawu zabo zokukhwehlela.
Abaphandi bathi oothixo angasebenza ngokugqoka kunye nokuphucula umqala wengqumbo kwaye kukholelwa ukuba une-antioxidant and antibacterial effects. Ubusi obumnyama obumnyama, njengobusi be-buckwheat esetyenziswe kwisifundo, lukhulu kakhulu kwi-antioxidants.
Ubuncwane abukhuthazelwanga kwiintsana ezingaphantsi kwe-1 ubudala ubudala ngenxa yengozi ye-botulism. Ukusetyenziswa rhoqo kobusuku ebusuku kungakhuthaza izicathulo ezikhulayo.
7) Echinacea
Nangona ukufunyanwa kwangoku kuphazamise ukusetyenziswa kwe-echinacea ngenxa yokubanda kunye nomkhuhlane, kusengomnye wamacube athandwa kakhulu namhlanje. Uphononongo luka-2005 yiZiko leSizwe leMpilo eLongezelelweyo kunye neNyango elongezelelweyo lafumanisa ukuba i-echinacea ayizange inqande ukukhusela okanye ifutshane. Kwakukho abaninzi abagxeki besifundo , abathi isifundo asifanele sisetyenziswe njengobungqina bokuba i-echinacea ayisebenzi.
I-Cochrane Colaboration yaqhuba ukuphononongwa kwezifundo ezili-15 kwi-echinacea, nangona kunjalo, kwaye yafumanisa ukuba yayingenakusebenza ngakumbi kune-placebo ekukhuseleni amaqanda.
Nangona kukho iintlobo ezininzi ze-echinacea, iindawo ezingasentla (amaqabunga, iintyatyambo kunye neziqu) ze-echinacea purpurea ziye zingaphantsi kophando oluninzi.
Iingcaphephe zivame ukuthabatha ukuthatha i- echinacea nganye iiyure ezimbini ukuya kweyesithathu kunye nomthamo wemihla ngemihla yesithathu okanye ngaphezulu igramu ngosuku ngosuku lokuqala lweempawu. Emva kweentsuku eziliqela, idosi iyancitshiswa kwaye iqhutywe kwiveki elandelayo. I-Echinacea isisithako kwi-Airborne, isongezelelo equkethe iivithamini kunye nemifuno esithengiswa kwi-counter.
8) iGinseng
Nangona kukho iintlobo ezininzi ze-ginseng, enye eyenziwa eNyakatho Melika ebizwa ngokuthi i- Panax quinquefolius okanye "iNorth American ginseng" iye yaziwa njengendlela yokulungisa imingcingo kunye nomkhuhlane. Izixhobo ezibizwa ngokuthi i-polysaccharides kunye ne-ginsenosides zicingelwa ukuba ziyingxenye esebenzayo kwi-ginseng.
Enye yezinto ezidumileyo ze-ginseng i-Cold-fX.
Izifundo ezimbini zivavanyelwe i-Fold-fX ngo-198 abahlali basekhaya abahlengikazi, abafumana i-Cold-fX okanye i-placebo. Kwakungekho nomehluko olwabalulekayo kumanani wabantu abanesifo somkhuhlane kwaye akukho mmahluko kwixesha elibi okanye ixesha lomkhuhlane.
Abaphandi bahlalutya iziphumo zezifundo zimbini kunye kwaye emva koko benze iziphumo zibonisa ukuba i-Cold-fX yanciphise iziganeko zentsholongwane. Nangona eyaziwayo kwaye abanye abantu bafunga ngabo, ezinkulu, ezilungiselelwe kakuhle, izilingo ezizimeleyo zifunekayo ukuchonga ukhuseleko nokusebenza kwalo mveliso.
Kukho inkxalabo yokuba i-ginseng inokunciphisa ukusebenza kwe-"thinning blood" (i-antiticlotting okanye antiplatelet) iziyobisi ezifana ne-warfarin (i-Coumadin) okanye i-aspirin. Ingakwazi ukusebenzisana nesifo sikashukela, ama-anti-depressants eyaziwa njenge-MAO inhibitors, izidakamizwa ze-antipsychotic (umzekelo, i-chlorpromazine (iTrarazine), i-fluphenazine (Prolixin), i-olanzapine (iZyprexa)), iziyobisi ezikhuthaza inkqubo yentsholongwane (esetyenziselwa unyango lweemeko ezinjengoko ukuxhatshazwa komzimba, ukuxhamla, ukukhuluphala, kunye neemeko zentliziyo) kunye ne-estrogen yonyango yokutshintshwa okanye ukukhulelwa komlomo.
Iingcambu ze-Ginseng zicingelwa ukuba zinezixhobo ezinjenge-estrogen kwaye aziqhelwanga ngabantu abaneemeko ezinxulumene ne-hormone ezifana ne-uterine fibroids, endometriosis, kunye neentsholongwane zesifuba, i-ovari, i-uterus okanye i-prostate. Abantu abaneemeko zentliziyo, i-schizophrenia okanye isifo sikashukela nabo akufanele bathathe ingcambu ye-ginseng ngaphandle kolawulo lwesebe.
Umenzi weFold-fX ubonisa kwiwebhusayithi yabo ukuba ngenxa yokuba umkhiqizo wabo awuyiyo yonke i-extract plant kodwa iqukethe isakhi esithile esitholakala kwi-ginseng, ayinayo imiphumo emibi kunye nezoxinzelelo zokhuseleko ezixhomekeke kwi-ginseng; Nangona oko kunokwenzeka, akukho ncwadana yokukhutshwa kolwazi olukhuselekileyo oluqinisekisa ezi mabango.
9) I-Ginger
Ingcambu ye- Ginger enye ikhambi lomntu wokukhwehlela, ukubandayo kunye nomqala. Isetyenziswe kwiiyeza zendabuko zaseTshayina ukuphatha ukukhwehlela kunye nezobanda ezihamba kunye neempumlo ze-pitny kunye nokukhutshwa kwamanzi okucacileyo, intloko, intamo kunye namagxa ehlombe, kunye neengubo ezimhlophe.
Kwi-ayurveda, iyeza zendabuko zaseIndiya, i-ginger isetyenziselwa ukukhwehlela kunye nokubandayo.
Ihayithi ye-ginger ekhulayo yindlela eyaziwayo yekhaya yokulungisa iimpawu ezibandayo kunye nomqala. Kwamanye amaxesha i-Honey kunye nemon.
Nangona izilwanyana eziqhelekileyo zesiginki ekudleni kungabikho nto ebangela iziphumo ezibi, ixabiso elininzi linokubangela ukugubha nokugqithisa. Abantu abanama-gallstones, ukuphazamiseka kwegazi kunye nalabo bathabatha "ukucutha igazi" (i-antiticlotting and antiplatelet) amayeza afana ne-aspirin kunye ne-warfarin (i-Coumadin) kufuneka abonane nodokotela ngaphambi kokuba athathe iginki. I-Ginger kufuneka igwenywe iiveki ezimbini ngaphambi okanye emva kokuhlinzwa.
10) i-Elderberry
I-Elderberry (i- Sambucus nigra ) yintlobo enomlando omude wokusetyenziswa njengendlela yokulungisa isithandwa ngabantu abathintekayo, ukusuleleka kwe-sinus kunye nomkhuhlane. Kwizifundo zokuqala zebhu, iifrikhi ze-elderberry zifunyenwe ukulwa neentsholongwane. Kuphandwe uphando oluncinane kwaye ezininzi zazo zibandakanya intsholongwane yegciwane. Abaphandi bakholelwa ukuba i-anthocyanins, izixhobo ezifunyenwe ngokwemvelo kuma-elderberries, ingaba yinto esebenzayo eqinisa amandla omzimba kwaye ikhusela intsholongwane yesifo somkhuhlane ukuba ibambelele kwiiseli zethu.
Izitolo zokutya zezempilo zithwala ijusi yamdala, isiraphu kunye neepsisi. Imiphumo emibi, nangona ingaqhelekanga, ingabandakanya ukunyanzeliswa okukhatywayo okanye ukuphendulwa komzimba. Kufuneka kusetyenziswe amacwecwe okulungisa amashishini kuphela, kuba amaqabunga amasha, iintyatyambo, amaqabunga, amaqabunga amancinci, amajikijolo angavuthiweyo kunye neengcambu ziqukethe i-cyanide kwaye isenokubangela ukuba i-cyanide ibe nefuthe. Funda kabanzi malunga ne- elderberry kumasosha omzimba .
11) I-Eucalyptus Steam Inhalation
I-inhalation ye-steam neoli ye-eucalyptus inokunceda ekunciphiseni iimpawu ezivela kubanda kunye nomkhuhlane. Kucingelwa ukuba kusebenze ngokucoca i-mucus kwindlela yokuphefumula. Fumana indlela yokwenza umphunga we- eucalyptus inhalation .
Imithombo:
Douglas RM, Hemilä H, Chalker E, Treacy B. I-Vitamin C ekukhuseleni nasekuphatheni ukushisa okuqhelekileyo. I-Cochrane Database Syst Rev. 2007 Julayi 18; (3): CD000980.
> ULinde K, uBarrett B, uWolkart K, uBauer R, uMelchart D. iEchinacea ukukhusela kunye nokunyanga okubandayo. I-Cochrane Database Syst Rev 1 (2006): CD000530.
Grey Perdy, Goel V, Lovlin R, Umnikeli A, Stitt L, uBasu TK. Ukusebenza kwe-extract ye-North American ginseng equkethe i-poly-furanosyl-pyranosyl-saccharides ekukhuseleni izifo eziphezulu zokuphefumula: ityala elilawulwa ngokungahleliwe. I-CMAJ.173.9 (2005): 1043-1048.
ISilikhi R, LeFante C. Ukukhuselwa kwe-zinc gluconate glycine (i-Cold-Ezeze) kwintlalo yesiganeko: i-random, i-placebo elawulwayo, i-double-blind-trial. Am J Ther. 12.6 (2005): 612-617.
UZayay-Rones Z, uT Thom E, uWollan T, uWadstein J. Uhlalutyo olusisiseko malunga nokusebenza kunye nokukhuselwa komlomo we-oldberry extract ekwenzeni unyango lwe-A ne-B. J Int Med Res. 32.2 (2004): 132-140.