Iizinyo ziyamalungu ezicoca izidumbu kunye nefuthe ngaphandle kwegazi kwaye zigcine zilinganise. Uninzi lwabantu lunamazinyo amabini, kodwa abanye abantu basebenza kakuhle kunye kuphela. Zibukhulu becala kwaye zihlala kwindawo esecaleni kwinqanaba elingaphantsi kwembambo yentambo. Igazi liqhubeka liqhutyelwa ngeentso zokucoca inkunkuma. Bavelisa malunga ne-2 quarts yenkunkuma kunye namanzi.
Lelo lwakhiwo ngumlambo ofakwe kwisitya sakho. Xa i-bladder yakho igcwele, uchama, ulahle.
Isifo sikashukela kunye neentso
Isifo sikashukela sisifo apho i-insulin ayinakuveliswa (uhlobo 1) okanye i-insulin eyenziwa yi-pancreas ayisasebenzi (uhlobo 2). I-glucose ingena kumlambo wegazi njengoko ukutya kugqitywa. I-insulin yi-hormone evumela i-glucose ukuba ihambe egazini njengoko iyajikeleza ize ifake iiseli. Xa i-glucose ingena kwiiseli, iyakhupha amandla, ngamandla abayidingayo ukuqhuba umzimba. Ukuba akukho i-insulin, okanye ukuba ayisebenzanga ngendlela efanele, i-glucose iyaqhubeka ijikeleza egazini, ayikwazi ukuhamba.
Iingxaki
Iingxaki ze-glucose yegazi ezingapheliyo zingasichaphazela imithana yegazi encinci kuwo wonke umzimba, kungekhona nje iinjongo, kodwa kunye neentsholongwane kunye nezihlunu, amehlo kunye nentliziyo. I-neuropathy, i-retinopathy, kunye nesifo se-cardiovascular zizonke iingxaki ezichaphazela ezi zitho.
Ukulawulwa kakuhle kwamanqanaba e-glucose egazini kunceda ukunciphisa okanye ukukhusela ezi ngxaki. Ukuhlolisisa ushukela wegazi ngamaxesha amaninzi ngemini yindlela efanelekileyo yokuphumeza olu hlobo lolawulo.
- Iingxaki zexesha elide zesifo sikashukela
- Iinqanaba zeGlucose zeGazi eziphakanyisiweyo
- Izizathu ezifanelekileyo zokujonga i-Blood Sugar yakho
Ukulimala kweentso
Iizintso zenziwe zizigidi zezihlunu ezincinci ezibizwa nge-nephron.
I-nephron ineenqwelo ezincinci ngaphakathi kwazo. Ezi zitshabalaliswa ngethuba ixesha apho amazinga e-glucose ahlala ephakamileyo. Oku kuyachaphazela iinjongo ezinokukwazi ukucoca igazi. Inkunkuma eyayiza kubonakala ihlala igazini edala iingxaki ezinzima. Ngokuqhelekileyo, umonakalo uthatha iminyaka ukukhula.
Igazi elonyukayo
Umxinzelelo ophezulu wegazi unokubonakalisa ukuba umsebenzi wezintso uhlahloka. Ngokwemvelo, ukunyuswa kwengcinezelo yegazi kunokukhawuleza ukuphazamiseka kwentliziyo. Uxinzelelo lwegazi lwegazi luvame ukumiselwa ukuba kugcinwe uxinzelelo lwegazi kwinqanaba elimkelekileyo kunye nokunciphisa ukuqhubeka komonakalo. Ngokuqhelekileyo, udibaniso lwamachiza lisetyenziselwa ukugcina uxinzelelo lwegazi oluqhelekileyo. I-ACE (i-angiotensin-guqula i-enzyme) inhibitors kunye nee-ARB (i-angiotensin receptor blockers) zezidakamizwa eziqhelekileyo eziqhelekileyo.
- Uxinzelelo lwegazi kunye nesifo sikashukela
- Ubaluleka bokuLawula uxinzelelo lwegazi
- ACE Inhibitors kunye nesifo sikashukela
Creatinine
I-Creatinine ngumkhiqizo wenkunkuma oqhelekileyo ucocekile egazini kwaye udityaniswe kumchamo. Xa iintso ziqala ukungaphumeleli, i-creatinine yakha egazini. Oogqirha bajonge amanqanaba e-creatinine ngokucophelela ukuze banqume ukuba zinjani umsebenzi ozintso zabo.
Inqanaba eliqhelekileyo liqhelekile phakathi kwe-0.6 no-1.2 mg / dl. Oku kuyahluka kancinci. Njengoko inani landa ngaphezu kwe-1.2, lubonisa ukuba umsebenzi wezintso uyahla. Amazinga e-Creatinine afumaneka ngokuvavanya kwegazi.
BUN
BUN (igazi urea nitrogen) ngowomnye umakishi wezinto zengqondo ogqirha abajonga ngazo. Xa igazi liphuma emzimbeni, iprotheni iyajikeleza kwiiseli. Iiseli zisebenzisa iprotheni kwaye zilahla inkunkuma engayifuniyo. Le nkunkuma ibizwa ngokuthi urea. Ngokuqhelekileyo urea ucocelwa ngegazi ngeentso. Urea iqulethe i-nitrogen. Ukuba izintso azisebenzi njengoko zifanelekile, urea kunye ne-nitrogeni kuhlala egazini.
I-BUN engaphezu kwama-20 mg / dl yinkomba yokusebenza kweentso.
Ukungaphumeleli kweengso
Ukungaphumeleli kwezintso yinqanaba lokugqibela lesifo sesifo. Xa iintso zikwazi ukusebenza ngokusisigxina, akukho zitshizi okanye iimveliso zonakalo zingasuswa emzimbeni. Zonke ezo mpahla ziqhubeka zijikeleza egazini, zenze ukuba zibe yingozi kakhulu. Xa izintso zomntu zithe zahluleka, ziyaziwa njengesifo sokuphela kwesigxina (ESRD). Akukho mntu unokuhlala ixesha elide kunye ne-ESRD ngaphandle kokungenelela. Ngaba i-dialysis okanye ukufakelwa okufunekayo.
Dialysis
I-Hemodialysis yenziwa kwiziko lodialysis kathathu ngeveki ngabasebenzi abaqeqeshiweyo. Inkqubo ithatha iiyure eziyi-3-4 kwaye ngaphezu kwexesha lelo xesha, igazi legulane lithunyelwa ngomatshini owuhluthayo kwaye alibuyisele. I-shunt esisigxina igxininiswe kwisigqubuthelo sokufikelela.
I-peritoneal dialysis ingenziwa ekhaya ngegulane. Kudinga izinga eliphezulu lokuzibophezela kuba kufuneka lenziwe yonke imihla. Zomibini iintlobo zedayilysis zenza uncedo lobomi ubomi.
Ukutshintshwa
Ngamanye amaxesha, iinjongo ezixhaswe ziyakutshintshwa emzimbeni. Intso entsha yayiza kuthatha umsebenzi we-renal yeentso zombini ezingasebenzi. Intso ehlonyelweyo kufuneka ifane nomhlobo wesisu womntu ofumana iinjongo, ngokukhawuleza. Emva kokufakelwa, iziyobisi ezingenayo i-immunosuppresant kufuneka zithathwe ubomi, ukukhusela ukulahlwa kwelungu.
Ukunciphisa Ingozi
Ngenxa yokuba isifo sesifo singathatha iminyaka ukukhula, abantu abanesifo sikashukela bangenza izinto ezininzi ukunciphisa umngcipheko. Ukulawulwa kwamanqanaba e-glucose yegazi kunokuthintela okanye kunciphise umonakalo omde kwiimitha zegazi ezibuthakathaka kungekhona nje kwizintso kodwa kwenye indawo emzimbeni. Hlola rhoqo uxinzelelo lwegazi, kwaye uzame ukuyigcina okanye phantsi kwe-130/85. Thatha i-ACE okanye i-ARB ukuba ugqirha wakho uyayichaza. Jonga i-cholesterol yakho kunye nobukhulu bakho. Yeka ukutshaya. Zonke ezi zinto zinokuhamba ixesha elide ukugcina iizintso zakho zisebenza kakuhle kangangoko kunokwenzeka.