Iziganeko ezibalulekileyo zeengqondo zeentliziyo

Ubuhlungu besifuba, Ukuxhamla, Ukuxakeka kwePhepha, kunye nokuNinzi

Nangona kukho iintlobo ezahlukahlukeneyo zesifo senhliziyo, kwaye ngelixa nganye inokuvelisa iimpawu zayo, kukho ezinye iimpawu eziphambili eziqhelekileyo kwiintlobo ezininzi zesifo senhliziyo. Ukuba ufumana enye yale mpawu, kufuneka ubone ugqirha wakho ukuba ahlole.

Inhlungu yesifuba okanye i-Chest Incomo

Zimbalwa iimpawu eziyingozi kunokuba ubuhlungu buhlungu.

Kwiingcinga zabantu abaninzi, iintlungu zesifuba zifana nentlungu yentliziyo. Nangona ezinye iimeko zingabangela intlungu yesifuba , isifo senhliziyo siqhelekile-kwaye sinobungozi-ukuba uphawu lweentlungu zesifuba akufanele lugxothwe ngaphandle njengento engabalulekanga.

"Intlungu yesifuba" iyigama elingaqhelekanga. Ngokuqhelekileyo isetyenziswe ukuchaza nayiphi na intlungu, uxinzelelo, ukucinywa, ukukhahlela, ukuphazamisa okanye nayiphi na into engeyiyo into embi esifubeni, entanyeni okanye kwisisu esisentla, kwaye idla ngokuxhamla intlungu emlonyeni, entloko okanye kwiingalo.

Ngokuxhomekeka kweso sizathu, intlungu yesifuba ingadlulela ngaphantsi kweyesibili ukuya kwiintsuku okanye kwiiveki, inokuthi ivele rhoqo okanye ingabonakali, kwaye inokuvela ngokulandelelana okanye phantsi kweemeko eziqikelelweyo. Ukuhlelwa kwezi ngxaki kunokunceda ugqirha wakho ukuba acinge ukuba yintoni imbangela yesifo esifubeni sakho, ngokukodwa, nokuba imela ingena okanye enye ingxaki enkulu-ke kutheni kufuneka ufumane uncedo kwizonyango zonyango ukuba unentlungu yesifuba.

Kufuneka ufumane ingcamango ethile malunga nokuba kufuneka ukhangele intlungu yesifuba ibe yimeko engxamisekileyo .

Iipilpitations

Iipilpitations , ukuqonda okungavamile kwintliziyo, luphawu oluqhelekileyo. Uninzi lwabantu abakhalaza ngeengxaki zentlanzi bachaza ukuba "bayagquma" kwintliziyo (oko kukuthi, ikhefu, ilandelwa ngokubetha ngokukodwa), okanye njengamaxesha okukhawuleza kunye / okanye okungaqhelekanga kwentliziyo.

Uninzi lwabantu abaneepilpitations banomnye uhlobo lwe- cardiac arrhythmia -yintliziyo engavamile. Kukho ezininzi iintlobo ze-arrhythmias, kwaye phantse zonke zinokubangela iipilitations. Iimbangela eziqhelekileyo zezibilini zengxubevange zengxowankulu zangaphambili (PACs) , izakhiwo ze-ventricular zangaphambi kwexesha (i-PVCs) , iziqephu ze- fibrillation ye-atrial , kunye neziqendu ze -tachycardia (SVT) .

Ngelishwa, ngezinye izihlandlo, iipilpitations zingabonakalisa intliziyo eyingozi ngakumbi, njenge- tachycardia ye-ventricular . Iipilpitations ziyakwazi ukubonakalisa isizathu esibalulekileyo xa zihamba kunye neziqulatho zokukhanya okulula okanye utywala.

Ukuba unamava, kufuneka uxoxe nale ngxaki kunye nogqirha wakho. Unokufuna ukuba ube nokubeka iliso ixesha elifutshane ukuvavanya oko, ngokukodwa, kubangela iimpawu zakho.

Lightheadedness okanye I-Dizziness

Iziqulatho zobunzima okanye utywala zingabangela izimbangela ezininzi, kubandakanya i- anemia (izibalo eziphantsi kwegazi) kunye nezinye iingxaki zegazi, ukukhulelwa kwamanzi, izifo zentsholongwane, ukulala kwexesha elide, isifo sikashukela, isifo se-thyroid , ukuphazamiseka kwesisu, isifo sesibindi, isifo sesifo , isifo sesifo, isifo se-vascular, i-neurological disorders , i- dysautonomias , i- vasovagal episodes , ukungaphumeleli kwentliziyo kunye ne-cardiac arrhythmias.

Ngenxa yokuba iimeko ezininzi ezahlukeneyo zinokuvelisa le mpawu, nabani na abajongene neziqulatho zokukhanya okanye utywala kufuneka babe novavanyo olupheleleyo kwaye luphelele ngugqirha.

Kwaye ekubeni ukuphazamiseka kweziganeko ezininzi kunokwenza ukuba le mpawu, i-internist ejwayelekile okanye ugqirha wentsapho ibe yindawo efanelekileyo yokuqala.

I-Syncope (Ukutyhafa / ukulahleka kweNkathazo)

I-Syncope yilahleko kunye nokulahleka kwexesha elifutshane lokuqonda, okanye ukuphelelwa amandla. Ingumqondiso oqhelekileyo-abaninzi abantu baphumelela ubuncinane kanye kanye ebomini babo-kwaye kaninzi ayibonakali inkinga enkulu yonyango. Nangona kunjalo, ngamanye amaxesha i-syncope ibonisa imeko eyingozi okanye yongxaki yokuphila, ngoko xa i-syncope ivela kubalulekile ukufumanisa isizathu.

Iimbangela ze syncope zinokudibaniswa kwiindidi ezine ezinkulu: i-neurologic, i-metabolic, i-vasomotor kunye ne-cardiac. Kule ndawo, kuphela i-syncope ye-cardiac inomngcipheko omkhulu wokubangela ukufa ngokukhawuleza . I-Vasomotor syncope (ebizwa ngokuba yi-vasovagal syncope) iyona nto ibangela kakhulu. I-syncope ye-neurologic ne-metabolic ayinqabile.

Nayiphi na ilahleko yokuqonda kufuneka ihlolwe ngugqirha.

Ukukhathala, iLethargy okanye iSuku sokulala

Ukukhathala, ukunyaniseka okanye ukulala (ubuthongo bemini) ziyimpawu eziqhelekileyo. Ukukhathala okanye ukunyaniseka kunokucingelwa njengokukhathala, ukudinwa okanye ukulahlekelwa yintliziyo eyenza kunzima ukusebenza kumanqanaba akho aqhelekileyo. Ukungabi nantoni kubonisa ukuba unqwenela ukulala, okanye ngakumbi, ukuba ufumene ngokukhawuleza ulele ngexesha lemini-imeko eyaziwa njenge- narcolepsy .

Nangona ukukhathala nokunyuka kungabonakalisa iimpawu zesifo senhliziyo (ngokukodwa, kwintliziyo engaphumeleli), ezi zimpawu eziqhelekileyo nezingezona ezithile zingabangelwa ngenxa yokuphazamiseka malunga nantoni na enye inkqubo yomzimba emzimbeni. Abantu abanenkxwaleko okanye ukunyuka badinga ukuvavanywa ngokutsha kwezokwelapha ukuze baqale ukuphosa into ethile.

Ukungazinzi ngokuqhelekileyo kubangelwa ukuphazamiseka kwamathuba okulala ebusuku , njengobomi bokulala , ukuphulukana kwesifo somlenze okanye ukulala. Zonke ezi ziphazamiso zokulala, kunjalo, ziqhelekileyo kwizigulane ezinesifo senhliziyo.

Dyspnea (Ukuphuza okufutshane)

I-Dyspnea , igama lezonyango lokuphefumula, lisoloko libonakalisa uphawu lweengqondo okanye i-pulmonary (lung). Ukungaphumeleli kwintliziyo kunye nesifo somgubo we-coronary ngokuthe rhoqo kuvelisa ukuphefumula okufutshane. Izigulane ezinokukhubazeka kwentliziyo zikwazi ukufumana i-dyspnea kunye nokusebenza, okanye i- orthopnea (i-dyspnea xa ilala phantsi). Kananjalo banokuvuka ngokukhawuleza ebusuku ukuphefumula, imeko eyaziwa ngokuba yi- paroxysmal nocturnal dyspnea . Ezinye izifo zentliziyo ezifana nesifo se-valve senhliziyo okanye isifo se-pericardial sinokuvelisa i-dyspnea, njengokwenza i-cardiac arrhythmias.

Imiba emininzi yemiphunga ingabangela ukuphefumla okufutshane okuquka ukuphefumula, ukuphefumula, ukunyuka kwe-pneumonia, okanye i- pleusion effusion (i-accumulated fluid phakathi kwodonga lwamaphepha kunye nesifuba).

Ukuphefumula kufutshane kwimiqondiso yengxaki ebalulekileyo yezokwelapha, kwaye kufuneka ihlale ihlolwe ngugqirha.

ILizwi

Iimpawu eziqhelekileyo ezibangelwa zizifo zentliziyo nazo zinokuveliswa ngezinye iimeko zonyango, ezivela kunzima kakhulu ukuba zilungele. Ukuba ufumana intlungu yesifuba okanye ungakhathazeki, iipilpitations, ubuhlungu obukhulu, i-syncope, ukukhathala ngokweqile okanye i-dyspnea, udinga ukuvavanya ukufumanisa isizathu. Ezi ziyimpawu ezingenakuze zinyanzeliswe.

> Imithombo:

> Fihn SD, Blankenship JC, uAlexander KP, et al. 2014 ACC / AHA / AATS / PCA / SCAI / STS Ukuhlaziywa okugxilwe kuyo kwiSikhokelo soLwazi kunye nokuPhathwa kweziGulane ezineSifo seSikhemikhali senhliziyo: iNgxelo ye-American College of Cardiology / i-American Heart Association iqela leMikhombandlela yokuSebenza, kunye Umbutho waseMerika woTyhutyrikhi, i-Preventive Cardiovascular Association, uMbutho weeNdiovvascular Angeography kunye neNguqulelo, kunye noMbutho weeTrhage zoTyholo. J Am Coll Cardiol 2014; 64: 1929.

> Zimetbaum P, uJosephson ME. Ukuvavanywa kwezigulane ngePalpitations. N Engl J Med 1998; 338: 1369.

> Neuhauser HK, Radtke A, von Brevern M, et al. Umthwalo weNzululwazi kunye neVergo kuLuntu. I-Arch Intern Med 2008; 168: 2118.

> Iqela leMisebenzi yoLwazi kunye noLawulo lweSyncope, i-European Society of Cardiology (ESC), i-European Heart Rhythm Association (EHRA), et al. Izikhokelo zoLwazi kunye noLawulo lweSyncope (ingu 2009). I-Eur Heart J 2009; 30: 2631.