Ngokunyamekela nokuqwalasela, ezi ngxaki zinokuthintelwa
Abantu abane- multiple sclerosis (MS) abahlala okanye balala ixesha elide ngenxa yokunciphisa ukuhamba kwabo basengozini enkulu yokuhlakulela iingxaki ezinjengezilonda zengcinezelo, izivumelwano (xa umdibaniso unqabileyo), kunye nobuthakathaka beethambo (ebizwa ngokuba yi-osteoporosis).
Ngelixa udibanisa ukuva, ukuxhaswa kukuba ezi ngxaki zinokuthintelwa ngononophelo kunye nenkxaso kubathandekayo okanye kumanyanisekileyo.
Uxinzelelo lweengcinezelo
Izilonda zoxinzelelo (ezibizwa ngokuba zizilonda zebhedlele, ukulimala kweengcinezelo, okanye izilonda zogonyamelo) ziindawo zokuphulwa kwesikhumba ezenzeka ngenxa yexinzelelo elide. Uxinzelelo olugqithiseleyo luphazamisa ukuhamba kwegazi kwesikhumba kunye nezicubu ngaphantsi kwalo. Ngaphandle kwe-oxygenation eyaneleyo, iifom ezibuhlungu.
Ifom yezilonda zoxinzelelo kwi-"bony" inxalenye yomzimba, ngokuqhelekileyo i-tailbone, i-hip, kunye ne-sacrum, eyona ndawo ephantsi komgudu wakho ngaphezu kwamatye. Eminye imizekelo yeendawo apho izilonda zengcinezelo zingabumba zibandakanya isithende, ihlombe, igubu langaphakathi, i-elbow, kunye nentloko yentloko.
Into ekhohlisayo malunga neengcinezelo zengcinezelo kukuba aziqali ukujonga okubi kakhulu, (ngokuqhelekileyo indawo encinci yesikhumba ebomvu), kodwa inokukhula ngokukhawuleza ukuba ibe yinto enzulu kakhulu ukuba ingaphathwa ngokukhawuleza kunye nokususwa kwengcinezelo.
Esinye sezibonakaliso zokuqala zoxinzelelo olusisigxina okanye indawo enqabileyo yesikhumba xa xa ucinezelekile, ihlala ibomvu, endaweni yokubuyela kumbala wayo oqhelekileyo (oku kuthiwa isigaba esisigxina sesilonda esisodwa).
Njengoko uxinzelelo olubuhlungu luqhubeka, indawo ebomvu yesikhumba ingaqala ukuvuvukala, i-blister, kwaye ekugqibeleni igxotha. Isifo sinokuthi sijulise, sandise kumqolo we-fat ephantsi kwesikhumba, kwaye ekugqibeleni uye kwi-muscle, kwaye mhlawumbi ithambo (oku kuthiwa isiteji sesine isilonda sesilonda ).
Enye yezona zinto zixhalabisa kakhulu ngezilonda zengcinezelo ngumngcipheko wokusuleleka, ongasongela ubomi.
Iimpawu zentsholongwane efuna ukuba unyango lwenzantya zikhawuleze zibandakanya:
- Fever
- Iphunga elicocekileyo elivela kwisifo
- Ukwanda obomvu, ukuvuvukala, okanye ukufudumala
- Ubumhlophe obumhlophe / ophuzi / ukukhupha okuluhlaza
Ekugqibeleni, kubalulekile ukukhankanya ukuba ngaphandle kokusilela, kukho ezinye izinto ezandisa umngcipheko womntu wokuphuhlisa izilonda. Ezinye zezi ziquka:
- Ukungondleki kwesondlo
- Ukuditywa kwamanzi
- Ukuba nezinye izifo zonyango ezifana nesifo sikashukela okanye isifo senhliziyo
- Ubungqina kwimimandla yomzimba evezwe kwingcinezelo
- Ukuba ukhuluphele (ubunzima obongezelelweyo obubekwe kwiziko elisele ligxininisekile)
- Ukuba ungaphantsi (ubuninzi beengxenye zomzimba zomzimba ezichazwe kwingcinezelo)
Thintelo
Ukuthintela okubalulekileyo xa kuziwa kwizilonda zengcinezelo. Oku kuthetha ukuhlala njengomnxeba ngokusemandleni (ukuba unakho), uhlala u-hydrated, kwaye udla ukutya okunomsoco, okunokulinganisela kakuhle-onesityebi kwiziqhamo, imifuno, i-grains epheleleyo, kunye neeprotheni ezinempilo (intlanzi enamanqatha, inyama ephilileyo, ubhontshisi, kunye nemifuno).
Kubantu abangenasondlo, kubonelela isidlo sesondlo kubalulekile, njengoko unokukucebisa (okanye umthandayo) ekuphuculeni iprotheni kunye nekhalori.
Ukuba uhamba ngokungahambi kakuhle, uzakufuna imitha ekhethekileyo kwiibhedi zakho kunye / okanye umtya wakho kwisihlalo sabakhubazekile esinokukunceda ukukhusela izilonda zengcinezelo (ezibizwa ngokuba zixhobo zokuncedisa uxinzelelo).
Ukuqinisekisa ukuba ufumene izixhobo ezifanelekileyo, kukulungele ukwenza i-aphoyintimenti kunye nomzimba (umgqirha wokuvuselela unamava okuthintela nokulawula imiphumo ehlobene nokuchithwa kwempahla).
Ukuba awukwazi ukugcina naluphi na ukuhamba, (udibene okanye uhlala esihlalweni), kubalulekile ukutshintsha isikhundla sakho ubuncinci emva kweeyure ezimbini. Oku kungadinga ukunakekelwa kwonyango loncedo okanye umnakekeli.
Izivumelwano
Ngokwehla kokuhamba, kukho ukulahleka kwe-elasticity kwizicubu ezinxibelelwano ezidibanisa namathambo okanye imisipha ngaphakathi kwendibano. Ukulahleka kwe-elasticity kubangela ukuqina komzimba kunye nokuthintela kwintlobo ehambayo yokunyakaza.
Ukongezelela ukungahambi kakuhle kwi-sclerosis ezininzi, izivumelwano zingase zenzeke kwiimisipha (xa i-muscle iphosa ubude kwaye iqinisa). Iimvumelwano ze-Muscle kwi-MS zenzeke ngenxa ye- spasticity- isibonakaliso esivela ngenxa ye-nervous impair to signal.
Kwiimeko ezinzima zokungcoliseki, umntu unokuhlakulela ubuhlungu obukhulu kunye nobunzima obungalawulekiyo. Ngelishwa, ngokukhawuleza okukhulu, kuvela imiba yokuhamba, okwandisa amathuba omntu wokuphuhlisa izivumelwano (umjikelezo onobungozi).
Thintelo
Ukunyanga ulwaphulo-mhlaba kubaluleke kakhulu ekuthintela izivumelwano. Oku kubandakanya izicwangciso ezimbini ezibalulekileyo:
- Ulwaphulo oluthile lokuzibandakanya ekusebenziseni ukulula
- Amayeza okuphucula izihlunu, njengezihlunu ze-muscle (umzekelo, i-baclofen). Iibyox ze-Botox kwi-muscle echaphazelekayo zinokuba luncedo ekunciphiseni ukunyuka kwezinto, ukunyuka kwenjenje, kwaye ngoko, ukuthintela izivumelwano.
Ngokuqhelekileyo, utyando luyadingeka ukwandisa i-muscle kunye ne-tendon kwaye uphucule intlobo yeendululo.
I-Bone Weakening
Ukuba ukuhamba-ukukhubazeka okanye ukuhlala kwindleko ngenxa yeengxaki ezinxulumene ne-MS, njengentlungu okanye ukukhathala, kunokufaka isandla ekuphuhliseni i- osteoporosis- imeko yesifo esenza buthathaka kunye nokulahleka okwandisa umngcipheko womntu ophule amathambo okanye amaqhekeza.
Inxalenye ekhohlisayo malunga ne-osteoporosis kukuba isifo esicacileyo, esithetha ukuba asibangeli nayiphi na impawu, njengentlungu yebony okanye i-joint aches. Enyanisweni, amaxesha amaninzi i-osteoporosis ayifumananga ukuba umntu awele ukuwa kunye nokuqhekeka okulandelayo, njengokwenqumla, umlenze, okanye isandla.
Ngaphandle kokungaxhamli, ezinye izinto ezinobungozi ekuphuhliseni i-osteoporosis ziquka ukufumana imbali yentsapho, ukukhula kweminyaka, ukufikelela kwimiba yokuthatha umva, ukuba nomlando wokutshaya okanye ukusetyenziswa kotywala ngokugqithiseleyo, kunye nobutywala. Amachiza athile, njengama-corticosteroids (apho abaninzi abantu abane-MS bathathe ngexesha elithile) banokunyusa umngcipheko wokuphucula i-osteoporosis.
Thintelo
Ukunyusa nokuqinisa amathambo akho ngokusebenzisa ukunyamezela umzimba kuyindlela efanelekileyo yokukhusela i-osteoporosis, kwaye ikhefu lekhefu.
Ngaphambi kokuqala i-regimen yokuqinisa amathambo, kukulungele ukubona umphathiswa osebenzayo osebenza kunye nabantu abanokuhamba. Ngale ndlela unokuqulunqa inkqubo ebonisa ukunyamezela, okufanelekileyo, njengokuba kuya kufuneka uqwalasele ezinye iingxaki zakho ze-MS, njengobuthakathaka obusondayo, ukukhathala kunye nokunyaniseka.
Imizekelo yokuzimelela ubunzima iquka i-tennis, ukudansa, ukuphakamisa izisindo, ukuhamba ngokukhawuleza kunye nokugijima (kanti ukubhukuda kunye nokuhamba ngeebhayisikili kungekhona ubunzima).
Ukuba uhlala kwisihlalo sabakhubazekile, ungaziva ukhululekile-ungazama i-yoga yezihlalo zabakhubazekile, iTa chi, ibhola lebhoksi, okanye umkhondo kunye nensimu. Ukuba oku kunzima kakhulu okanye kungeyiyo indebe yakho yeeyi, zama izenzo zokuqinisa izandla ngenkathi uhlezi kwisihlalo sabakhubazekile ngeqela lokuxhatshaza okanye u-dumbbell.
Ekugqibeleni, encinci inokuhamba ngendlela ende, kodwa zama ukusebenzela ukuya kwimitha engamashumi amathathu ngosuku ukwenzela ukwandisa impilo yakho yethambo.
Ukongeza ekusebenzeni, ukutya kakuhle kubalulekile ukugcina amathambo aqinile. Njengokuthintela izilonda zengcinezelo, oku kuthetha ukutya ukutya okunotye kwiziqhamo, imifuno kunye neeprotheni ezixhomekeke.
I-calcium yinto enhle namathambo akho, nangona ukhangele ugqirha wakho malunga nokuba ungenayo i-calcium isongezelelo. Abanye abantu banokufumana i-calcium eyaneleyo ekudleni kwabo, ngelixa abanye badinga ukufumana isongezelelo ngaphezu kokufaka ukutya kwabo bezityebi ezi-calcium.
Ekugqibeleni, ukuqinisekiswa kwinqanaba elaneleyo le- vitamin D liyinxalenye ebalulekileyo yokwakha amathambo aqinile. Iindaba ezilungileyo kukuba abantu abaninzi abane-MS baye bahlola ii-vitamin D zabo kunye / okanye bathabatha i-vitamin D eyongezelelweyo. Nangona kungekho zikhokelo malunga nokuthatha i-vitamin D kubantu abane-MS, uphando lubonisa ukuba luncedo kakhulu.
ILizwi
Ngelixa unomngcipheko wokufunda ngezi ngxaki, iindaba ezilungileyo kukuba ngokunyamekela okufanelekileyo kunye nokuncitshiswa kwezinto ezinobungozi, ezi ngxaki zinokuthintelwa-kwaye nangona amaqhinga okuthintela ayenokukhathala, ahlawula.
Hlala usebenza ngokufunda nge-MS uze uqhubeke ubona i-neurologist yakho (kunye nokuba ngumzimba we-physiatrist kunye / okanye umphathiswa womzimba).
Ukuphila kunye ne-MS yindlela ehamba kuyo, ngoko-ke, thabatha imihla ngemihla, ube nomusa kuwe kwixesha eliphantsi, ufunde oko unokukwazi, uqhube phambili, kwaye ulondoloze zonke izinto.
> Imithombo:
> Berlowitz D. (2017). Ulwaphulo lwezonyango kunye nokulawulwa kolukhuseleko olukhutshwe ngcinezelo kunye nokulimala kweethambo. Berman RS, uSchmader KE, ed. Isemgangathweno. Waltham, MA: UpToDate Inc.
> Bethoux F, uBennett S. Intshayelelo: Ukwandisa ukuhamba kwi-sclerosis. Int J MS Care. NgoSeptemba 2011; 13 (1): 1-3.
> Born CT, Gil JA, Goodman AD. Izivumelwano ezidibeneyo ezibangelwa ukusilela kwexesha elide: i-Etiology, ukuthintela kunye nokulawula. J Am Acad Orthop Surgery . 2017 Feb; 25 (2): 110-16.
> I-MS Society Society. (nd). Uxinzelelo lweengcinezelo.