Iingxaki zendlela yokuziphatha kunye nezoNyango zingakhokelela ekubeni kunzima ukuwa, ukulala
Ukusalalisa kukungakwazi ukuwa okanye ukulala okanye ubuthongo obungenakubuyiselwa. Izimbangela zokungazinzi kubantwana zingase zenzeke kunye nalawo abantu abangakwazi ukulala, kodwa kukho ezinye iimeko ezizodwa ezingabangela ukuba umntwana ahlale ebunzima bokulala.
Imiba yokulala enye yezinto ezixhaphakileyo eziqhelekileyo zabazali abatsha. Ukuthatha amanyathelo okukhusela agxininise kwiindlela zokulala kwaye indawo yokulala ingaba luncedo kakhulu.
Iincwadi ezininzi ziye zabhalwa ngale nto, ininzi edumeleyo mhlawumbi uDkt. Ferber Ixazulule Iingxaki Zokulala Zomntanakho .
Iingxaki zendlela yokuziphatha ziphumo kwi-insomnia
Mhlawumbi ixhaphakileyo kunye nokukhathazeka ngezizathu zokungazinzi zizinto ezinzima ezinxulumene nokuziphatha komntwana wakho. Iintsana kunye nabantwana abakancinci banokuyothuthuzelwa njengoko batshintshe ukulala, kodwa ukuba bavusa kwaye awukho, le nto inokuba ngumthombo wokukhathazeka okukhulu. Oku kunokubangela ukuba utyumke rhoqo phakathi kwebusuku. Ukulala kokulala ukulala kokuziphatha kunokulungiswa ngokuvumela umntwana wakho alale yodwa.
Enye ingxaki inokuba ngabantwana kunye nabantwana abancinci abenqaba ukulala. Baya kufaka i-litany yeemfuno ngaphambi kokulala: isiselo samanzi, uhambo lokuya kuhlamba, elinye ibali lokulala, embalwa imizuzu ngokukhanya, kwaye uludwe luqhubeka. Olu luhlu lokumisa ukusilala lunqatshelwe ngokubeka imida efanelekileyo kunye nokugunyaza igunya labazali.
Ngaphezu koko, abantwana kufuneka babe neendlela zokulala ezifanelekileyo kunye nokuhlala ixesha lokulala eliya kuqinisekisa ukuba utshintsho oluhle lubuthongo. Oku kubandakanya ucoceko olufanelekileyo lokulala, oluphelisa ukuphazamiseka kokulala kwaye lenze ixesha elithile ngaphambi kokulala ixesha lokuphumla. Ukongezelela, iziphazamiso ezininzi kufuneka zisuswe kwigumbi lokulala ukuze kuqinisekiswe indawo efanelekileyo yokulala .
Indima Yeengxaki Zonyango
Kukho iingxaki zezokwelapha-ezibandakanya izimo ze-neurological and psychiatric-ezinokubangela ukungabikho kwezingane. Ngokuqhelekileyo, ezi ziintlupheko ezinqabileyo kunye nezinye iimpawu ziya kuba ngaphezu kokusila. Ezinye zezi ngxaki zibandakanya:
- Ukuxinezeleka
- I-post-traumatic disorder stress (PTSD)
- Ukunqongophala kwengxaki yokuxhatshazwa kwengxaki (ADHD)
- Autism
- I-Asperger syndrome
Ukongezelela, abanye abantwana (ikakhulukazi abaselula) banokuba neengxaki zengqungquthela zesondo ezifana nesifo sokuphuza kwesifo sokulala esiphumela. Le miqathango ibangela ubunzima bokulala ebusuku kwaye umnqweno wokulala ubuthongo ekuseni. Oku kwenzeka ngenxa yokuba isigaba sokulala esifanele sitshintshwe kamva kunomgangatho. Oku kunokuphazamisa ukusebenza kwesikolweni kwaye ezinye izithili zesikolo empeleni ziguqula amaxesha okuqala ukuvumela ukuba abantwana balele . Ukusetyenziswa kwe- phototherapy kunye ne- melatonin kunokukunceda ukuguqula le ndlela yokulala yobunzima.
Ezinye izizathu
Ngaphandle kwezizathu ezichazwe ngasentla, kukho ezinye iimeko ezinokuthi zingabangela ukungabikho kwabantwana. Abanye abantwana banokufumana ukulahla ngenxa yokusetyenziswa kwamachiza, ngokukodwa ukusetyenziswa kwezikhuthazo kwi-ADHD.
Ekugqibeleni, abantwana abasengqiqweni (abo baneengqondo ngokufanelekileyo) bahlala belele.
Ukuba umntwana wakho unenkinga yokulala, kwaye utshintsho olulula ukujongana nezizathu zokuziphatha alusebenzi, unokufuna ukuthetha nodokotela wakho wezilwanyana ngokuhlola ezinye iindlela zokuphucula ukulala komntwana wakho.
Umthombo:
Durmer, JS noChervin, RD. "Imithi yokulala yabantwana." Continuum. Neurol 2007; 13 (3): 153-200.