Ukugcoba, okubizwa nangokuthi i-sialorrheya, umquba uphala ngaphandle komlomo. Ukudwengula kuqhelekileyo kwiintlungu ezinxulumene neendlebe, impumlo, nomqala, kunye neengxaki ezithile ze-neurological disorders. Kwiintsana nabancinci, ukuphosa kuluphawu lokutya kwaye akukho nto inokukhathazeka ngayo, kodwa kubalulekile ukuba uqaphele imiqathango eyahlukeneyo ehambelana nokuhlaselwa.
Kwezinye iimeko ezinqabileyo, ukuguqula umqondiso wesifo esisongela ubomi.
Yintoni Eyibangela Ukudwengula?
Kwiimeko ezininzi ukuhlaselwa kubangelwa kukunyuka kwama-saliva, iingxaki zokugwinya kunye neengxaki zokugcina umlenze ngaphakathi emlonyeni. Abanye abantu abaneengxaki zokuhlambalaza basengozini enkulu yokuphefumula, ukutya, okanye ukuphuma kwamanzi emiphakeni, enokubangela ingxaki enkulu ukuba ukuguqulwa komzimba kunye nokukhwehlela komzimba akusebenzi kakuhle. Ngokukhethekileyo, ukufakelwa ukutya okanye ukukhupha emiphakeni kungakhokelela ekubangeni kwiphunga.
Ezinye izifo zingabangela ukwanda kwama-saliva kunye ne-drool. Ezi ziquka:
- Mononucleosis
- I-Peritonsillar abscess
- I-absropharyngeal abscess
- Umqalaizitrephi zomqala
- I-tonsillitis
- Izifo zesinus
Ezinye iimeko ezinokubangela ukwanda kwe-saliva kubandakanya:
- I-Epiglottitis (le yinto engabonakaliyo kodwa eyimfuneko ebangela ukuvuvukala kolwimi).
- Umqala obuhkungu
- Isithintelo sokusilela
- Utywala
- GERD
- Ukukhulelwa (ngenxa yemiphumo emibi)
- Ulwimi oluvuyiweyo okanye i-adenoids
- I-muscular dystrophy
- I-Anaphylaxis (oku kusongela ubomi kwaye inokuhamba kunye nezinye iimpawu ezifana nokunyakaza kolwimi, ukuphefumula ubunzima, ukuvumba, ukuvuvukala ubuso).
- Ukusetyenziswa kwamachiza athile
Ukuxhoxiswa kubangelwa yinkqubo yeentlanzi ezibangelwa ubunzima bokugwinya:
- I-Cerebral palsy (CP)
- Isifo sikaParkinson
- I-Amyotrophic lateral sclerosis (ALS)
- Down syndrome
- Isifo sokugubhuka
- Autism
- Stroke
Nini Ukufuna Unonophelo Lwezonyango
Ukuxhobisa kwiintsana kunye nabantwana abaselula abakudla ngokukhathazeka. Ukuba wena okanye umntu onyamekelayo ujongana nokudwengula ngokweqile, jonga umboneleli wakho wezempilo okanye ufuna unyango lwezonyango xa unokuthi:
- Ukunyuka kwe-drooling akuhambelani nokutyhila okanye imeko engapheliyo.
- Ukuxhamla kwenzeka ngokukhawuleza.
- Isizathu sokudonsa singabonakali.
- Kukho inkxalabo malunga nokugubha okanye ukukhahlela kwi-saliva.
- Umntwana unomkhuhlane, unzima ukuphefumula okanye ubambe intloko kwisimo esingavumelekanga.
- Ukutshatyalaliswa kubonakala kukunyuka ngokukhawuleza kwaye kuhamba kunye nezinye iimpawu ezinzima ezifana nokuvuvukala ulwimi, imilomo okanye ubuso, okanye ukuphefumula (ukuvutha).
Ukungahoywa ingqalelo kwonyango kunokukhokelela kwiinkathazo ezinkulu, ekubeni kunzima ukugwinya ukuthanda (kunye ne-pneumonia elandelayo), okanye ukukhahlela , imeko engxamisekileyo.
Ukuxhatshazwa kwamanzi
Ukunyangwa kwe-drooling kuxhomekeke kwimiba ethile kwaye kuqikelelwe ingcinezelo. Ngokomzekelo, ukuba i-dropoling ingumphumo wentsholongwane, ngamanye amaxesha i-antibiotics isetyenziswe (ixesha elide nje ukuba ungeyintsholongwane). Ukuba i-dropoling ingumphumo we-tonsillitis enamandla, iifoni zimele zisuswe.
Iimeko ezinxamisekileyo ezifana ne-anaphylaxis zinyangwa nge-shot eprinephrin kwaye ngokuqhelekileyo ukulawulwa kwama-antihistamine afana no-Benadryl.
Kwiimeko apho iimeko ezingenakukwazi ukuphiliswa, unyango olunjengamaconsi, iipilisi kunye neyeza zamanzi zingasetyenziselwa ukunyanga. Izilwanyana ze-Scopolamine, i-glycopyrrolate, kunye ne-botulinum toxin ziyeza kunokusetyenziswa ukunciphisa inani lemveliso ukusuka kwiingqungquthela zentsimbi. Iziganeko ezinzima zokwehla i-drooling zingaphathwa nge-Botox shots, i-radiation kwiintlanzi ze-salivary kunye nokususwa kweengqungquthela zomnxeba.
Kwabantwana abaye bahlambalaza, ukuhlafuna kwi-popsicles kunye nezinye izinto ezibandayo, ezifana nezindwangu zokutya kunye neengxowa zengqengqele, zingakunceda ukukhupha umlinganiselo we-stali.
Qinisekisa ukubeka iliso kumntwana ukukhusela.
Kulabo abajongene nokuguga okungapheliyo, zama ukunciphisa ukusetyenziswa kwe-sugary, njengoko ushukela ukwandisa ukuveliswa kwemali. Ziqaphele naluphi na ukuphazamiseka kwesikhumba emlonyeni ukususela kubomvu nokucaphukisa. Ukusebenzisa isalathiso esincinci se-vaseline okanye ukhenkcela wesikhumba emfutshane emlonyeni kunokunceda ukukhusela ulusu. Sebenzisa isambatho ecocekileyo ukuze usule umlenze ogqithiseleyo kwaye uzame ukugcina izinto ezinomileyo ngokusemandleni. Ukuba ungumlondolozi, khumbuza umntu onyamekelayo ukuba agcine umlomo wabo uvaliwe kwaye unyuke.
Imithombo:
Medline Plus. (2014). Ukudwengula http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/article/003048.htm
Hockstein, NG, Samadi, DS, Gendron, K, & Handler, SD (2004). I-Sialorrhea: umngeni wolawulo. WaseMerika ugqirha. 2004 Juni 1:69 (11): 2628-2635. http://www.aafp.org/afp/2004/0601/p2628.html