Indlela Yokunceda I-Neurologist Yakho Yenza Ukugonywa Kwempawu
Ukuba umntu ukhangele ngokukhawuleza kwisandla sakhe eseluliweyo, baya kubona ukukhwaza okukhulu. Ukuba umntu unxinzekile okanye une-caffeine eninzi, le ntshukumo ingabonakala ngakumbi-kodwa ngokuqhelekileyo ayikuphazamisi ubomi babo bemihla ngemihla.
Abanye abantu banomdaka owenzileyo. Umzekelo, umntu angenako ukutya ngenxa yokuba ukugubha kwayo kwenza kube nzima ukufumana into okanye ikomityi emlonyeni wabo.
Kwaye kwimeko apho intlanzi ibonakala kakuhle kwaye ingxaki, kungenakubangelwa yisifo esibi. Abanye abantu banokuba nengqungquthela engabonakaliyo ebangelwa yi-disorder efana nesifo sika-Parkinson . Iingcali zegazi ziza kuxela njani xa kunzima ukukhathazeka?
Sibanzi
Ukugubha luhlobo oluqhelekileyo lwenkuthazo engenakuzibandakanya kwaye lunokuchaphazela malunga nayiphi na inxalenye yomzimba. Ukubhabha kubonakala kubonakala kuninzi kwizandla kodwa kunokubandakanya imilenze, isikhumba, okanye intloko.
Nokuba ilizwi lingachaphazeleka ngentshukumo. Kunceda ukuba uqaphele ukuba elinye icala lomzimba luchaphazeleka ngakumbi kunomnye (i-asymmetry). Nangona kukho ukungafani kuwo wonke umgaqo, ezininzi iinkukuma zibandakanya amabini omabini ngokulinganayo. Kwisifo sika-Parkinson, elinye icala lidlalwa ngaphaya komnye.
Ngokuxhomekeka kwimbangela yokudandatheka, ukugubha kungabonakala ngakumbi xa uphumla, ubambe into ethile, okanye xa uhamba.
Abanye abantu bakufumanisa ukuba kunceda ukwahlula ukuthungca kwiindidi ezilandelayo:
- Ukuphumla ukuthuthumela : Olu hlobo lwenkqantosi lwenzeka xa i-muscle ikhululekile. Olu luhlobo lwenkqantosi edla ngokuqhagamshelana nesifo sikaParkinson.
- Inyikima yomsebenzi : Le ntshukumo iyenzeka xa i-muscle ihlutha ngendlela ethile. Olu luhlu olukhulu kwaye lukwahlukana ngakumbi kuzo zonke iindidi ezikhankanywe ngezantsi.
- Inyikima ye-Postural : Le ntshukumo ibonakala ngakumbi xa inxalenye yomzimba ibanjwe ngokuchasene nomhlaba. Oku kubonakala kwintlanzi ebalulekileyo , isifo esiqhelekileyo esicasulayo kodwa singasongela ubomi.
- Ukudumala kwe-Kinetic : Oku kukudakalisa xa kunesigxina somzimba eshukunyiswayo.
- Inyibiliko yokubamba : Olu hlobo lwenyikima lunokuthi luqwalaselwe njengoluhlobo lwe-kinetic tremor kuba luquka inxalenye yomzimba ehamba, kodwa ithetha into ethile ngakumbi. Ukunyuka kwenjongo kubonakala xa uhamba ngokubhekiselele kwinqophiso ethile, ethatha iqondo lokudibanisa. Inyikima yenjongo iya kuba yingozi njengoko umunwe wakho ufikelela ekujoliswe kuyo.
- Iimpawu ezizenzekelayo : Ezi zinto zivele kuphela xa wenza umsebenzi othile, njengokubhala. Ezi zibangelwa yi-dystonia.
- Inyikima ye-Isometric : Le ntshukumo ibandakanya ukuxubha xa i-muscle ihlaziyekile kodwa ingahambi. Ukuba uye waba nesimo esifana ne-push-up ixesha elide, mhlawumbi uye wafumana le ntshukumo.
Izizathu
Olunye uhlobo lwezantyikima luqhelekileyo kuwo wonke umntu. Ngamanye amaxesha into ethile ingahambi kakuhle ngeengxenye zengqondo echaphazelekayo ngokunyakaza, njenge-basal ganglia okanye i-cerebellum.
Izibongo zibangelwa zizifo ezinjenge- multiple sclerosis , ukuphazamiseka, kunye neengxaki ze-neurodeergenerative ezifana nesifo sika-Parkinson .
Inokubangelwa nezidakamizwa ezinjengotywala, i-amphetamine, ne-steroids.
Iingxaki ezichaphazela umzimba wonke, ezifana nesifo se-thyroid okanye ukungaphumeleli kwesibindi , kunokubangela ukuthuthumela. Kuyathakazelisa ukuba akukho mntu uyazi ukuba kutheni abantu behlakulela iindumiso ezibalulekileyo, nangona kubonakala ngathi zizuze ilifa kwaye ziqhelekile.
Kubonakala kubonakala, kodwa abaninzi abantu abazange baqonde ngokukhawuleza ukuba intshukumo yabo inokuhlala isenzeka emva kokuba bathathe imithi ethile, xa beba ne-caffeine kakhulu, okanye xa bengadli ixesha elide. Ukuxinzezeleka kwengqondo okanye ukunyamezeleka kwemizimba kaninzi kubangela ukugqabisa ngakumbi. Ngomngcipheko we-orthostatic, ukugungqiswa kusoloko kuqala emva kokuma.
Kukunceda ukuba uqaphele oko kwenza ukuthuthumela kungcono. Umzekelo, ukuthuthumela okubalulekileyo yimbangela eqhaqhaqhaqhazelisayo yokuba, ngenxa yezizathu ezingaziwa, zidla ngokuphucula xa isigulane sinesidakwa sokusela. Ukuthuthumela kwe-Orthostatic kuphucula emva kokuhlala phantsi.
KuVavanyo kunye noNyango
Ukongezelela ekuhlolweni komzimba ukujonga ezinye iziphumo ezibonisa isizathu sokudanduluka, ugqirha unokuyalela iimvavanyo zegazi ukukhangela iziphumo ze-hormonal okanye iikhemikhali zokudanduluka. Basenokuyalela i- CT scan okanye i- MRI ukubona ukuba ukuthuthumela kuye kwabangelwa sisifo esifana ne-MS okanye isifo.
Ngokuxhomekeka kwinto efunyenweyo, banokuzalela iimvavanyo ezifana ne- electromyogram okanye i-nervous study study ukuze ibone ukuba ingqungquthela ingenxa yesingxaki kwinkqubo ye-nervous system .
Unyango lwentshukumo luxhomekeke kuhlobo lomdangalisa kunye nokubangela. Ukuqaphela kunye nokuphelisa izinto ezibuhlungu kakhulu kunyikathelo elibalulekileyo.
Ulwaphulo lwezonyango luyakunceda uhlale uzinzileyo kwaye unokunciphisa ukuthuthumela. Kwiimeko ezigqithiseleyo, unyango okanye unyango olujulileyo luya kuhlolwa, nangona oku kufuthi kubanjelwe kwiimeko apho iindlela ezingabonakaliyo zingasebenzi.
Ukwazi oko kukunyamekela kungakunceda ukuba ufumane iimpendulo ozifunayo malunga nentuthuko yakho kwaye ufumane uncedo oluyidingayo ngokukhawuleza.
> Imithombo:
> Braunwald E, Fauci ES, et al. Iinqununu zeHarrison zeMithi yoPhakathi. 16th.
> Ropper AH, amaSamuels MA. I-Adams kunye neMigaqo yeVictor ye-Neurology, 9th: I-McGraw-Hill Companies, Inc., 2009.