Ukuvavanya Ingozi Yakho Yengqondo Yeengqondo

Amadokhumenti amaninzi awalunaki le nyathelo elibalulekileyo - ngethamsanqa, unokuzenza ngokwakho

Kubalulekile ukuba wazi indlela yokuvavanya umngcipheko wakho wesifo senhliziyo.

Iindaba ezimbi malunga nesifo senhliziyo kukuba zihlala zixhaphake kakhulu kuluntu. Iindaba ezilungileyo kukuba iziganeko ezibeka umngcipheko wethu wokuba nesifo senhliziyo, ngokubanzi, phantsi kolawulo lwethu. Sinezinto ezininzi esinokuthetha ngazo malunga nokuba siza kuhlakulela isifo sengqondo sokuqala.

Ugqirha wakho kufuneka ahlolisise umngcipheko wakho, kwaye akuqeqeshe oko kufuneka uyenze ukunciphisa umngcipheko. Kodwa, nangona uncedo oluvela kwiingcali zonyango kunye neentlalo zengcali ukuba zenze njalo, oogqirha abaninzi basengendawo ekuhloleni iimvavanyo, kwaye baxhala kakhulu malunga nokuchitha ixesha elifanelekileyo ukufundisa izigulane zabo ngamanyathelo afanelekileyo okunciphisa umngcipheko.

(Qaphela kakuhle: Ukwenza uvavanyo olusemngciphekweni olulodwa lunomsebenzi obaluleke kakhulu ugqirha ugqirha .) Ukungaphumeleli kokuvavanya umngcipheko kufuneka ukuba uthathe ubungqina bokuba ugqirha wakho unokukwenza umsebenzi ophantsi. Izinto oogqirha kufuneka bazicinge ziyinkimbinkimbi - oku akunjalo.)

Ngethamsanqa, izixhobo zikhoyo namhlanje ukuba uqikelele ngokuchanekileyo ingozi yakho yokufumana isifo senhliziyo, ngaphandle kokulinda ugqirha wakho ukuba aqalise isenzo. Kwaye inkcazelo eninzi ikhona malunga nokuba yintoni oyenzayo malunga nokuba ingozi yakho iphakanyisiwe.

Ukuvavanya umngcipheko wakho, yilokho okufuneka ukwazi

Kufuneka uqokelele olu lwazi lulandelayo:

Ngolu lwazi, ungazibeka kwenye yeentlobo ezintathu: eziphantsi, eziphakathi, okanye eziphakamileyo .

Ukuba kudidi oluphantsi kobuncipheko, zonke ezi zilandelayo mazibe khona:

Uluhlu oluphezulu lokubeka ingozi ukuba unalolu hlobo lulandelayo:

Kwaye uphakathi kweqela elijongene nobungozi ukuba awufanelekanga kumacandelo aphantsi okanye aphezulu.

Ukuba unobungozi obuphantsi, awudingi naluphi na uncedo oluthile lotyando lokunciphisa umngcipheko wakho, ngaphandle kokuba mhlawumbi uqeqeshwe ngokuqhelekileyo ekugcineni impilo yokuphila . Phantse abantu abangama-35% base-US bawela kulolu hlobo.

Ukuba unesigqeba esiphezulu, ugqirha wakho kufuneka acinge ngokunyamekela ukubeka unyango olufanelekileyo oluye lwabonakalisa ukunciphisa umngcipheko wokuhlaselwa kwintliziyo nokufa, njengemithi ye- statin , i- beta blockers , kunye ne- aspirin . Ukongezelela, ugqirha wakho unokufuna ukwenza uxinzelelo / ukufundisisa i-thallium ukuvavanya ukuba unokuba ne-coronary artery disease.

Ama-25% abantu abadala base-US basemgangathweni ophezulu. Nantsi enye into enokuyenza xa usekuhlaleni oluphezulu .

Ukuba ungoqela elijongene nobungozi, kufuneka uthabathe amanyathelo okugadala ukuguqula izinto ezinobungozi ezikugcina ngaphandle kwecandelo elijongene nobungozi. Kwakhona, kufuneka uxoxe nodokotela wakho ukuba ngaba uvavanyo olongezelelweyo lufanele lwenziwe ukubonisa umngcipheko wakho ngokuchanekileyo. Olu vavanyo lungaquka ukuba ne- C-reactive protein (CRP) ekulinganiselwe, kwaye mhlawumbi ufumane ukukhishwa kwe- calcium . Abangama-40% abantu abadala base-US basemngciphekweni ophakathi.

Kwakhona, ukuba ugqirha wakho engazange enze uhlolo olusemthethweni lwengozi, kufuneka uqikelele ingozi yakho.

Kwaye, ukuba umngcipheko wakho ubonakala uphakathi okanye uphakamileyo, kufuneka uxoxe nodokotela wakho malunga nokuthatha amanyathelo okukhusela ukukhusela isifo senhliziyo.

> Imithombo:

> ULloyd-Jones DM, uLarson MG, uBeiser A, Levy D. Ubungozi bokuphila kwimeko yesifo senhliziyo. Lancet 1999 Jan 9; 353 (9147): 89-92.