Yintoni Edala Ubunzima Bendlebe?

Zininzi ezibangela iintlungu zendlebe. Nangona kukho ezininzi ezibangela intlungu yeendlebe, ukuchonga ezinye iimpawu ezinxulumene nazo kunokukunceda unciphise isizathu seentlungu zakho.

Iimeko Ezibangela Ubunzima Bendlebe Ephakathi

I-Otitis media iyigama lonyango lokusuleleka kwindlebe. Le meko inokubangela ubuhlungu obukhulu bendlebe obuya kuba nzima xa ulele phantsi. I-Otitis media ivela xa ityhubhu yokuphicotha ivalwe kwaye ayikwazi ukukhupha.

Oku kuya kwenzeka emva kokubanda okanye ukudibanisa okubangelwa yintlungu. I-Otitis media ixhaphake kakhulu kubantwana ngenxa yobukhulu kunye nekota yengxowa yabo yokuphicotha kodwa ingenzeka nakwabantu abadala . Ezinye iimpawu ze-otitis media zingabandakanywa umkhuhlane, isisongela kunye nokuhlanza, ukulahlekelwa kwe-balance, okanye kwiimeko ezinzima, umjelo ovela kwindlebe . Abantwana abancinci abangakwazi ukuthetha banokucaphukisa kwaye banokuthintela okanye bakhuphe ezindlebeni zabo.

I-Mastoiditis yimeko engavamile eyenzekayo xa usuleleko lwendlebe oluphakathi luye lwasasa kwi-bone mastoid. Ukongeza kwiimpawu zentsholongwane yamathambo ephakathi kokuquka i-mastoiditis ziquka: ubomvu okanye ukuvuvukala emva kwendlebe, intloko, kwaye ukuba intsholongwane iqhubela isantya esaneleyo entanyeni.

Izinto zangaphandle kwiindlebe eziqhelekileyo zenzeka kubantwana. Xa into iyafakwa entle, intlungu ingafumaneka. Ukuba into iqhutywe kakhulu ngaphakathi kwendlebe ingakwazi ukuphula i -eardrum .

I-tubitory tube disysing function is open or closing of the auditory. Kwiimeko eziqhelekileyo, ityhubhu yokuhlola ivule kwaye ivale ekuphenduleni utshintsho kwingcinezelo yemoya. Oku kuvumela umoya ngaphakathi kwindlebe ephakathi ukulingana. Nawuphi na umqathango obangela ukuba ityhubhu yokuphicotha ivalwe okanye iwuvimbele ekuvuleni nasekuvaleni ingahanjiswa njengetayitile yokuphicotha.

Oku kunokubangela uxinzelelo kunye nentlungu entle xa ingcinezelo yemozulu ishintsha ngokukhawuleza kwaye ingcinezelo phakathi kwendlebe ephakathi ayikwazi ukulinganisa. Imizekelo yeemeko ezinokubangela ukuba le nto ithathe okanye ifike kwi-moya, i-scuba diving, okanye iqhube intaba. Kwezinye iimeko, unokuva ubunzima beendlebe ngethuba eliya kuthi linciphise njengoko uxinzelelo lwendlebe ephakathi luzinzileyo. Kwiimeko ezinzima, uxinzelelo kwindlebe ephakathi luba lukhulu kakhulu kwaye i-eardrum ingaphuka. Oku kubizwa ngokuba yi- barotrauma endlebe .

Iingxowa zendlebe eziphakanyisiweyo zingabangela intlungu enzima ekuqaleni, nangona kunjalo, intlungu inganciphisa ngokukhawuleza emva kokuphuka. Isizathu esivamekileyo sesigubhu seendlebe esiphuliweyo i-barotrauma ngenxa yokusetyenziswa kwebheyibhile yokuhlolwa kunye nokutshintsha kwemoya yenguqu. Nangona kunjalo, indlebe yokuphuka indlebe nayo ingabangelwa ngomsindo omkhulu okanye umonakalo xa izinto zangaphandle ezifana nezikhonkwane ze-bobby okanye iingcebiso ze-Q zingeniswa endlebeni. Ngaphandle kwentlungu engapheli nje ixesha elifutshane, ezinye iimpawu zedareyard ephukile ziquka ukulahleka kweentlungu, ukuxakeka, kunye ne-drainage evela kwindlebe enokuba yigazi.

Iimeko Ezibangelwa Ngaphandle kweNtlungu

I-Otitis externa iyigama lezonyango kwindlebe yokudada . Indlebe yokuguquka yintsholongwane yeendlebe zangaphandle ezibangelwa ngamanzi angcolileyo.

Kuqhelekileyo phakathi kwabashukumi kodwa kunokuthi kwenzeke xa iindlebe zingapheli ngokupheleleyo emva kokuhlamba okanye iimvula. Indlebe yokuguquka ivela kubantwana kunye nakubantu abadala kwaye ngaphezu kweentlungu zendlebe zingabangela ukuboleka kweendlebe, iindlebe ezilumkileyo, isikhumba esomeleleyo, umjelo ovela endlebeni, kunye neentsholongwane.

Ukukhathazeka kwentloko kubhekisela kunoma yimuphi uhlobo lokulimala kwingxenyana yangaphandle yendlebe. Olu hlobo lokulimala lunokuvela kwiimidlalo ezithile zokunxibelelana ezifana nezobugcisa bezemidlalo, kodwa umngcipheko uyancitshiswa ukuba intloko igugile. Ukuba ulwaphulo lunokusuleleka lungakhokelela kwi- perichondritis .

I-Perichondritis yintsholongwane ye-cartilage eyenza indlebe yangaphandle kwaye iqhelekile ngenxa yexinzelelo kwiindlebe ekusebenzeni, ukubhoboza indlebe, okanye ukulimala ngengozi.

Ukongeza kwintlungu yeendlebe, iimpawu ziquka ubomvu nokuvuvukala. Kwiimeko ezinzima, unakho uvalelwa ngumkhuhlane, umjelo wamanzi, okanye uguquko lwendlebe.

Ngamanye amaxesha ubuhlungu beentlungu bubangelwa nangona umthombo wentlungu awukho endlebe kodwa kwenye indawo emzimbeni. Oku kuyinyaniso ngakumbi kuba iindlebe zixhunyiwe kwezinye iindawo zentloko nentamo. Ngokomzekelo, ityhubhu yokuphicotha ingena emqolo emqaleni. Iindlebe nazo zidibaniswe kwiimonsi, ezixhunyiwe kwiindlela zokuhamba kunye neendlela ezingenanto. Intlungu yentlungu eyenziwa ngumqathango kwenye indawo emzimbeni kuthiwa intlungu evezwe ngentloko. Izizathu ezibalulekileyo zokubandezeleka kweendlebe ezibandakanyiweyo ziquka:

Ezinye iintlobo zentlungu intlungu ezithandwa kakhulu ziquka:

Imithombo:

WaseMerika ugqirha. Ukuxilongwa kweNtlungu yeNtloko. http://www.aafp.org/afp/2008/0301/p621.html