Izibonakaliso eziNqobo ngokusekelwe kwindawo yokuLawulwa kweBongo kwi-Alzheimer's

I-Frontal, Parietal, Temporal, kunye ne-Occipital Lobe

I-Alzheimer ekugqithiseni ithintela zonke iinxalenye zesifo sengqondo kodwa umntu ngamnye uchatshazelwa ngokuhlukileyo njengoko isifo sifana. Ngokwengxenye, oku kungenxa yendalo kunye nobukhulu bomonakalo obangelwa kwiindawo ezahlukeneyo zobuchopho.

Icandelo ngalinye leengqondo liyaziwa njengelobe. Apha, sihlola imiphumo yomonakalo kwi-lobes ezine yengqondo: yangaphambili, i-occipital, i-parietal, kunye ne-temporal.

Ukulimala kwangaphambili kweLobe kwiSifo se-Alzheimer's

Njengoko igama libonisa, i -lobe yangaphambili yengqondo ikhangele phambili. Ukulimala kwi-lobe yangaphambili kunokuba nemiphumo emininzi ngokwemiqathango kunye nobunzima. Umzekelo, umonakalo ungabangela ukulahleka kwezinto ezikhuthazayo, kunye nomntu onokukhathala, onobunzima kunye nokuzama ukuphuma ebhedeni.

Ngenxa yokuba i-lobes yangaphambili ibalulekile ekucwangciseni nasekuhleleni izenzo zethu nawuphi na umonakalo ungabangela abantu ukuba bafunde kwakhona imisebenzi elula, engeyona inketho ekumongeni komqondo. Kwi- Alzheimer's disease , uphawu lwe-lobe umonakalo ongaphambili ungabona umntu enza into efanayo ngokuphindaphindiweyo njengokutshiza ingubo, ukubeka isicathulo kunye nokucima, okanye ukukhetha ngokuphindaphindiweyo okanye ukuthintela into engenanto.

I-lobes yangaphambili nayo inendima ekulawuleni ukuziphatha kwaye isinqande ukuba sitsho okanye senze izinto ezinokubhekwa njengezingongelo, eziyinqabileyo okanye ngokungafanelekanga.

Umonakalo ungabangela uluhlu lwezenzo ezifana nokufunga, ukuphazamisa, ukuvuthwa esidlangalaleni, ukutya nokuphuza izinto ezingekho ukutya, njalo njalo.

Ukulimala kweLondon kwi-Alzheimer's's disease

I-lobes yesikhashana yengqondo ibalulekile kwimemori. Inkumbulo yethu yeziganeko iyaziwa njengememori episodic. Inkumbulo ye-episodic isinceda sikhumbule izinto ezifana nalapho sishiya khona izitshixo zeemoto.

Ukuze lolu hlobo lwenkumbulo lusebenze, kufuneka sibe nako ukwazi ukuthatha ulwazi olutsha kwaye sibambelele kulo, inkqubo eyaziwa ngokuthi ikhowudi. Ulwazi oluchanekileyo oluchanekileyo lwenza isigaba esilandelayo sememori ye-episodic, eyaziwayo njengeyokubuyiswa, kulula ngokulula (ndishiye iikhethi zemoto ekhitshini).

Ukulimala kwi-lobes yesikhashana kunye neengxenye ze- lobes zangaphambili kuthetha ukuba ngelixa izinto ezithile zingabonwa ukuba akukho nto okanye akukho buchule bokubamba ulwazi olutsha kwaye ukhumbule kamva. Kungenxa yokuba kukho iintlobo ezahlukeneyo zememori nganye echaphazelekayo ngokwahlukileyo ngokuhambelana nomonakalo wonakalo. Kwiimeko ezinjalo umntu onenkxalabo yeememori zakuqala unokuncedwa ukuba akhumbule ulwazi ngolwazi olufana neefoto, okanye ukukhumbuza umntu wabantu abaye kwisiganeko esithile, njalo njalo.

Abantu ngamanye amaxesha bayazibuza ukuba kungani imemori yeziganeko inzima kangaka kwi-Alzheimers, kodwa loo mntu ayibonakali ukulibala amagama, isenokukwazi ukwakha izivakalisi, kwaye iyakhumbula ezinye iindidi. Oku kungenxa yokuba enye inkumbulo, eyaziwa njengememori ye-semantic, isetyenziswa. Imemori ye-episodic echaphazelekayo kwisifo se-Alzheimer. Oku kunokukunceda ukuba uchaze ukuba kutheni kunokunyaniseka ukuphulaphula umama wakho ukutshilo ukupheka ikhekhe kodwa ekuphefumuleni okulandelayo buze ukuba bakuphi na ukuba ungubani.

Ukulimala kwe-Loip Occital kwi-Alzheimer's's disease

Lobes occipital yeengqondo zibandakanyeke ekuqhubeni ulwazi kwizamehlo. Ukukwazi ukubona izinto kufezwa ngamehlo kodwa ukukwazi ukuqonda into esiyibonayo ngumsebenzi we-lobe ye-occipital. Ngamanye amaxesha umonakalo okanye ukuvuselela i-lobes occipital kungabangela i-hallucinations ebonakalayo. Ngenxa yezizathu ezingenakunqunywa, le ndawo yengqondo ibonakala ingathinteki kwisifo se-Alzheimer.

Ukuba umonakalo kwi-lops occipital eyenzekayo, kunokukhokelela ekubeni akakwazi ukuqonda izinto. Oku, kunye neenkqubo ezinonophelo kwezinye iindawo zengqondo, unokuchaza isizathu sokuba iingubo, ibhafu, izindlu zangasese, njl njl.

Ukulimala kweLote kwi-Alzheimer's's disease

I-lobe ye-parietal inendima ebalulekileyo ekudibaniseni iingqondo zethu. Kwinkoliso yabantu, i-left side ye-parietal lobe icatshulwa njengento ebalulekileyo ngenxa yendlela yokwakha ulwazi ukuze sikwazi ukufunda nokubhala, ukwenza izibalo, ukuqonda izinto ngokuqhelekileyo, nokuvelisa ulwimi. Umonakalo kwi-parietal lobe ingabangela ubunzima bokubhala nokuqonda i-arithmetic kwaye akakwazi ukuxelela ngakwesobunxele ukusuka kwesokudla okanye ukubhekisela kwiminwe egama.

Ukulimala kwi-lobe engabonakaliyo, ngokuqhelekileyo kwicala lekunene kwengqondo, kuya kubangela iingxaki ezahlukileyo. Le lobe engabonakaliyo ifumana ulwazi kwi-lop occital kwaye isinceda ukuba sinikeze 'umfanekiso' wehlabathi elisijikelezayo. Umonakalo ungabangela ukungakwazi ukuqonda ubuso, indawo okanye izinto (i-agnosia ebonakalayo). Ngoko umntu angazibona ilizwi lakho, kodwa kungekhona ukubonakala kwakho (uvakala ngathi intombi yam, kodwa awunjalo naye).

Kwakhona, ngenxa yokuba lo lobe unendima ekuncedeni ukuba sifumane izinto kwindawo yethu, nayiphi na umonakalo ingakhokelela kwiingxaki kwiimpawu ezinobuchule (ukwakhiwa kwe-apraxia) okukhokelela ekubuneni ekudwebeni okanye ekukhetheni izinto.

Okukwintsusa

Iimpawu zesifo se-Alzheimer zingachazwa ngummandla wengqondo eyonakaliswe. Ngokuqonda i-pathology okanye inzululwazi ngenxa yoko umthandayo oziphatha ngendlela ethile, akhohlwe izinto, okanye unzima ukwenza imisebenzi yokuphila kwansuku zonke, unokukwazi ukujamelana nesifo sabo ngcono.