Ukubamba: Ukuxhalabisa ngokuqhelekileyo Kwii-Dialysis Iziguli

Kucaphukisa kwaye kuyaqhelekile!

I-Pruritus , okanye njengabantu abaqhelekileyo bayibiza, ukubetha, yinkinga eqhelekileyo ebangela izigulane ezinokukhubazeka kweengso okanye izigulana ze-dialysis . Enye yeengxaki zeengxaki eziphambili ezinzima ukuyiqonda kwaye mhlawumbi nzima ukunyanga.

Ziyayifana Njani Nengxaki Ye-Itching Kwi-Dialysis Abagulayo?

Esinye sezifundo eziphambili ukujongana nalo mbuzo uvakalise ukuba ukuhlaselwa kwafunyanwa yi-half-patient dialysis kuphela.

Le datha yabuthaniswa kwizigulane kwi-hemodialysis, kodwa asinayo ingcamango efanelekileyo yokuba zeziphi izigulane ezinezifo zengqondo eziphambili ezingabonakali kwi-dialysis, okanye nakwizigulane kwi-diitoneal dialysis, zinengxaki.

Kutheni Ku kwenzeka?

Oku akuqondwa ngokupheleleyo. Nazi iindlela ezimbalwa esazi ngazo:

Ziziphi Iimpawu?

Ewe, utsho. Kodwa apha zimbalwa iingongoma ezithile:

Ngaba Kuchaphazela Bonke Abagulayo BakaDelysis?

Akunjalo. Nangona kunjalo, kukho izigulane eziye zafumanisa izinto ezithile zobungozi. Oku akulona uluhlu olupheleleyo kuba oku kuyindawo esebenzayo yophando:

  1. Ukungabikho kwe-dialysis eyaneleyo kuyingozi enkulu. Izigulane ezingenako ukufumana i-dialysis eyaneleyo zivame ukuba "ngaphezulu". Ukutshiza kuya kuba nzima nakwiimeko.
  2. Kwakhona kubonakala kuhambelana namanqanaba aphakamileyo e-phosphorus egazini nangona ezinye zeebhanki ezingaqhelekanga ezibandakanya i-magnesium ephezulu kunye ne-aluminium concentrations ziye zityelwa.
  3. Ekugqibeleni, izigulane ze-dialysis zivame ukuba namazinga aphakamileyo e-hormone ephazamisayo, eyingxenye yesigqeba esibizwa ngokuba sisifo esingasigxina sesifo samaminerali kunye nesifo sengqondo. Ezi zi gulane zibonwa nokuba yingozi.

Uyayiphatha njani i-Itching kwi-Dialysis?

Ukuchonga into ebangela ingozi eyona nto ibangelwa imbangela yokuqala. Ukuba isigulane esingenayo i-dialyzed ngokwaneleyo okanye ilahleka ngonyango sikhalaza ngokubetha, ngoko "unyango" lokuqala luya kuba lube nomlinganiselo ophezulu we-dialysis , kunokuba uqale isigulane kunoma imaphi amayeza athile. Enye yezindlela zokwandisa umthamo we-dialysis kukunyusa ixesha lokunyanga. Oku, nangona kunjalo, inokuthi okanye ayiyiyo into eyamkelekileyo kwisigulane. Ezinye iindlela zokungenelela ezinokuzama ukuqinisekisa ukuba izigulane zifumana unyango oluchanekileyo kukunyusa izinga lokuhamba kwegazi ngexesha lokunyanga, okanye uqinisekise ukuba banokufikelela kwi-dialysis efanelekileyo apho kungenakho ukuphindaphinda.

Ukuba amanyathelo angentla apha asele ekhona okanye ukuba i-dose ye-dialysis ayibonakali iyinkinga, ngoko-nephrologist kufuneka ajonge iimvavanyo zakho zebhanki. Ngaba i-hormone ye-parathyroid (PTH) okanye i-phosphorus yakho ephakamileyo? Ukuba ezi zinto okanye ezinye izinto ezinobungozi zichonga kalula, amanyathelo angathathwa ukuze alungise loo nto. Ngokomzekelo, izifaniso ze-vitamin D zinokukunceda ukuhla kwezinga le-PTH. Amanqanaba aphakamileyo e-phosphorus anokuhlaselwa yi-phosphorus ephantsi okanye ngokubeka abagulane kwi-phosphorus.

Ekugqibeleni, ukuba konke oku kwahlulekayo, kufuneka sibuyele kumachiza. Ezi zibandakanya i-antihistaminic njenge-Benadryl okanye i-diphenhydramine, okanye enye imithi efana neyobizwa ngokuthi i-hydroxyzine.

Ezi zonyango ziyakudla ukuhlala kunye kwaye zingasebenzi kuzo zonke iimeko. I-Loratadine yindlela engabonakaliyo.

Ezinye iimyeza eziye zazanywa ziquka i-gabapentin, i-pregabalin, kunye neengxaki zokuxhatshazwa eziquka i-sertraline. Kwizigulane ezingenakufumana uncedo nangaloo mayeza, i-phototherapy ne-ultraviolet B ingabancedisa.