Intloko, i-Nausea, kunye nezinye izibonakaliso ze-Brain Tumor
Ukuba unesifo sekhanda okanye ezinye iintlobo zeempawu, unokuzibuza, "Ngaba ingaba sisifo seengqondo?" Ngelishwa, izibonakaliso zesifo seengxaki zesisu kunye neempawu zivame ukuba zingezizo kwaye ziyakulinganisa ezinye izifo. Amaninzi amaninzi, iimpawu aziphakamisi ngokukhawuleza iziflegi ezibomvu ezikhwaza " ubuhlungu beengqondo " kumgqirha. Izibilini zebhanti ziqhelekanga ezinxulumene nezinye iimeko zonyango ezibangele iimpawu ezifanayo, kwaye ngenxa yesi sizathu, oogqirha abaqhelekanga ukuvavanya kwimiva yengqondo ngokukhawuleza.
Esikhundleni saloo nto, bahlala bekhangelelana nezinye iimeko, ezingekho phantsi kwexesha elibi, ekutyelelweni kokuqala.
Izimpawu zesisu se-Brain ziyahluka kakhulu kumntu omnye ukuya kwesinye ngezizathu ezimbalwa. Iimpawu zixhomekeke kwindawo apho ubuchopho bukhona khona, kunye nobukhulu bayo. Noko ke, ubungakanani be-tumor, abukwenzanga ukuba lube nefuthe lobunzima beempawu, njengokuba i-tumor encinci ingabangela iimpawu ezinzima. Ngokwahlukileyo, ezinye izicubu zeengqondo ziyakhula ngokubanzi ngaphambi kokubangela iimpawu. Kuya kuxhomekeka kwiyiphi inxalenye yengqondo echaphazelekayo.
Makhe sibone indlela ubuchopho beengqondo obangela iimpawu, iimpawu eziqhelekileyo kunye neempawu, kwaye ekugqibeleni, zeziphi iimpawu ezinokulindela ngokusekelwe kwindawo yendawo yokulimala ebuchosheni bakho.
Indlela Ubunzima Bubangela Ngayo Impawu
Izibilini zesibindi zingabangela iimpawu ngendlela engaphezulu kweyodwa. Zingabangela iimpawu zendawo, kuxhomekeke kwindawo ethile yengqondo apho zifumaneka khona, okanye zinokubangela ukuba iimpawu zenzeke.
Izimpawu zengingqi (iimpawu ezithile) zihlala zixhamla kwingxenye yengqondo ehlala yintlungu. Ngokomzekelo, i-tumor kwindawo yengqondo eyenza ukuba umbono ubangele ukuba nemibono emibini. I-tumor kwindawo yengqondo elawula ukulinganisela ingabangela ukungalingani.
Izimpawu eziqhelekileyo (iimpawu eziqhelekileyo) zinokubangelwa kwiingxaki ezifana nokunyuka kwengcinezelo engaphezulu (ukunyuka kwengcinezelo kwingqondo).
Uxinzelelo oluphezulu lwe-intracranial lungabangela intloko, ukukhathala, kunye / okanye ukuthatha.
Okwesithathu, izicubu zengqondo zingabangela iingxaki xa isifo esithile kwindawo ethile yobuchopho sibangela ukuba izicubu zicatshungulwe (zitshintshe) zibe yindawo enye yengqondo. Oku kungakhokelela ekulahlekelweni kwengqondo okanye utshintsho ekuphefumuleni nasekuyeni kwentliziyo.
Ekubeni iimvumi ebuchosheni zivela kwindawo edibeneyo yecayi, izicubu zomhlaza (umdlavuza wengqondo) kunye nezilonda ezinobunzima ziba neempawu ezifanayo.
Izibonakaliso eziqhelekileyo kunye neempawu zee-Brain Tumors
Iimpawu zesifo se-tumor ziba nobubele kwaye zifihlakele, okanye endaweni yoko, zinokuba nzima kwaye zisongela ubomi. Kwakhona, kubalulekile ukuqaphela ukuba ezininzi zezi zibonakaliso, zikhona ezinye, izizathu eziqhelekileyo. Sekunjalo, nangona le mpawu ayiyiyo isibonakaliso sesilumko sengqondo kubalulekile ukuthetha nodokotela wakho. Ubuhlungu kunye nezinye izinto eziphazamisayo zindlela yomzimba wakho wokuxelela into engalunganga. Iimpawu eziqhelekileyo kunye neempawu zesifo seengqondo ziquka:
Intloko
Ukufikelela kwisiqingatha sabantu abanesifo seengqondo eziba neengqondo, kodwa iintloko zikwazi ukudibana nesinye isimo sengqondo. Intloko ayiqhelekanga uphawu lokuqala lwesifo se-tumor, kwaye ayisoloko yodwa uphawu oluye lwafumana.
Iintsholongwane zentlungu yesibindi zihlala zihamba kunye enye okanye ngaphezulu kwezinye iimpawu ezixutyushwa ngezantsi njenge-nicea kunye nokuhlanza. Bavame ukuba bahlaziye kwaye baqhubeke, ngokugqithiseka kwentloko kuvela ngaphantsi. Intloko ngenxa yesifo se-tumor zidla ngokugqithisileyo kusasa, okanye ukuba uvuke ebuthongweni ebusuku. Baya kuba ngcono kulo lonke usuku.
Iintsholongwane zidla ngokubangela ukunyuka kwengcinezelo engakumbi kunokunyanzeliswa yi-tumor ngokwayo. Ekubeni ukulala isicatshulwa kunciphisa ukuphuma kwegazi ngaphandle kwekhayi, kudla kwandisa intlungu. Ubunzima bube bubi ngakumbi kumsebenzi wokwenyama, ukunyunyuza, ukukhwehlela, ukuguqa, okanye ukubetha ngexesha lobunzima bokuhamba.
Ezi ntlobo zintloko zingabomgcini omnye okanye zonke ngaphaya kodwa zibi kakhulu kwelinye icala lentloko yakho kunezinye. Bahlala behlala behlala rhoqo (imihla ngemihla) kwaye badlwengula ngexesha.
Ukuba ungumntu ongenamakhanda, okanye ukuba wenza kwaye iintloko zakho zitshintshile kumgca okanye zibuhlungu, qiniseka ukuthetha nodokotela wakho.
Ukuxhamla
Ukufikelela kwisithathu kwabantu babika ukuba baxakeke ngaphambi kokuba bafumane ukuxilongwa kwengqondo. Ukuqubuka kungabangelwa yinkxalabo yengingqi kwingqondo okanye ukunyuka kwengcinezelo engapheliyo eyenza ukubonakaliswa kombane okungavamile.
Kukho iintlobo ezahlukeneyo zokuthintela ezinokuthi zenzeke. I-Tonic-clonic (i-mal mal) ingabangela ukuba umzimba ugubungele kuwo onke amanqanaba ahlukeneyo. Ngokuqhelekileyo ukulahlekelwa kwengqondo kunye nokulahlekelwa kwesisu kunye nezinye izilwanyana. I-Myotonic seizures inokubangela ukukhathazeka kwemisipha, kodwa ngaphandle kokulahlekelwa yintliziyo.
Ukutshatyalaliswa okubonakalayo kunokubangela ukuba utshintsho kwimibono efana nokubona izibane ezikhanyayo, ingqondo engaqhelekanga yokunuka, okanye ezinye iimpawu zengqondo. Ezinye iziganeko zingabangela ukuba umntu ahlale ehleli aze akhangele kwindawo, angayi kubona indawo engqongileyo. Kanti ezinye iziganeko zingabangela i-deja ibonakale njengamava. Xa kuthathwa iimeko ezininzi ngenxa yexhepha yengqondo, zidla ngokufanayo malunga nohlobo lokuthatha kunye neempawu ezenzekayo.
Nangona ukuxhatshazwa kubangelwa kukunye umqathango, njengokuthintela okanye ukubetha , cinga unyango ngokukhawuleza ukuba ukholelwa ukuba uye wahlutha.
Ukuvutha
Ukuvuthwa, ingakumbi kusasa nangaphandle kwesisu, sinokuba ngumqondiso wesifo seengqondo. Nangona kunjalo, ngamanye amaxesha kunokwenzeka kwakhona. Njengoko ufumana intloko, ukuhlanza kuyimbonakalo engacacanga into ebangelwa yimiba eninzi yeemeko ezahlukeneyo. Ukuvuthwa kubonakala ngokuqhelekileyo kusasa, kwaye, xa ngenxa yesifo seengqondo, ngokuqhelekileyo kubangelwa ukuguqulwa ngokukhawuleza (njengokugqithisa embhedeni).
Utshintsho lweCognitive
Izibilini zesibindi zingabangela iintlobo ezininzi zeenguqu zengqondo. Abantu banokuqwalasela iingxaki nge:
- Imemori: Ixhepha yengqondo inokubangela ukuba ingqondo iqhube inkcazelo ngokukhawuleza. Umntu unokuba libala ngendlela eyayiyoyikisayo okokuqala, kodwa iqhubela ngaphaya kokulibala thina sonke sinamava ngamanye amaxesha.
- Ukuxazulula iingxaki: Imisebenzi efuna ukucinga, njengokwenza izibalo ezilula, izivakalisi zokubhala, ukubeka ibhodi yee-chess, okanye ukulandela i-recipe ingaba mngeni.
- Ukugxininisa: Umntu unokuphazamiseka lula kwaye abe neengxaki zokuhlala emsebenzini. Kungathatha ixesha elide ukugqiba imisebenzi eyisiseko kunokuqhelekileyo.
- Ukudideka: Iimpawu ziyakwazi ukungafani nokudideka kancinci, njengokungayiqondi imiba yeengxoxo, kwiimpawu ezigqithiseleyo, ezifana nokungaboni ubuso bomntu oqhelekileyo.
- Iingxaki zendawo: Iingxaki ngeengcinga zendawo zingabangela umntu ukuba avele enqabileyo, asebenze kwiibalo zokukhawuleza kunye nokunye. Umqhubi omhle ngaphambili unokufumana ingozi yemoto ngenxa yenguqu kwizinto ezibonakalayo.
Kubalulekile ukuba uqaphele ukuba zonke ezi mpawu ziyakwenzeka "ngokuqhelekileyo" ngokukhathala, ukungabikho kokukhuthaza, kunye nezinye iimeko zonyango. Xa ezi zimpawu zihambelana nesifo seengqondo, zidla ngokuqhubekayo xa umntu ephumle kakuhle kwaye evakalelwa kakuhle.
Ukulahleka koNcedo
Ukulahlekelwa kwengqondo kungenzeka ngezizathu ezimbalwa. Umntu unokunyuka kancinci ukuya kwindawo engazi kakuhle, okanye ukungazi kakuhle kungenzeka ngokukhawuleza. Xa uxinzelelo lwe-intracranial luphakame kakhulu, lunokumelana nemithambo yegazi kwingqondo. Ngokuxhomekeka kweso sizathu, ukulahleka kokungazi kakuhle kungaqhubela phambili kwi-coma. Ukulahlekelwa kwengqondo ngenxa yobuncu bobuchopho ngokuqhelekileyo kudibaniswa neemeko ezandisa ukwanda kwengcinezelo, njengokukhwehlela, ukunyunyuza, ukuhlanza, okanye ukubethelela intshukumo okanye ukuphakamisa into enzima.
Ubuntu okanye iinguqu zemihla
Abantu abadala abanesifo seengqondo ngamanye amaxesha bafumana utshintsho lomntu oluphazamisayo kwaye lunokuphazamisa imisebenzi yokuphila imihla ngemihla. Ngokomzekelo, ukuhleka ngezinto ezingenangqungquthela, ngokukhawuleza kunomdla wokwabelana ngesondo, ukuthukuthela, kunye ne-paranoia zizinto ezimbalwa zenguqu ezinokuthi umntu angenayo ukuba unesifo somzimba. Umntu unokuthatha inxaxheba kwimimiselo yokuziphatha. Kwakhona kunokwenzeka ukuba iziganeko zobuntu zibe zigqwetha.
Umntu unokuthi abe neentlonelo zengqondo, kwaye iimpawu zesifo seengqondo ziyaziwa ngokulinganisa ukuxinezeleka. Ngokubanzi, utshintsho kwimizimba kunye nobuntu, kunokuba kukho nawuphi na uhlobo lwendlela yokuziphatha, enokuba ngumqondiso wesifo seengqondo.
Umbono kunye neengxaki zokuva
Ezinye izicubu zengqondo zingabangela ukuphazamiseka okubonakalayo okanye okuphicothwa ngokubhaliweyo okunzima ukuyihoxisa. Iingxaki zombono ziquka ukubona izibane ezikhanyayo, umbono ombini, ukudibanisa kunye neendawo zokuhamba. Abanye abantu abanakukubona ukulahleka kwembono kuze kube yilapho benesimo esithile sengozi. Iziphazamiso zophicotho-zincwadi zingabandakanya ukulahlekelwa kwindlebe kunye nokukhalaza ezindlebeni . Xa i-tumor ibandakanya i-brainstem okanye i-tumor ephezulu idala ukuhlanjululwa kwezicubu zengqondo kwi-brainstem, umfundi ohlangothini olulodwa lomzimba anganakuchukunyiswa. Oku kuyimpawu yongxamiseko ukuba sele iphawulwe.
Iinguqu zenyama
Umntu omdala onomkhuhlane wengqondo unokufumana ubuthathaka kwelinye icala lomzimba. Kungenzeka ukuba ngokukhawuleza abe yintlanzi-ukulahlekelwa ukulinganisela kwakhe, ukuhamba ezindongeni, okanye ukukhubeka. Isithuba esingaqhelekanga sinokuthi sibe khona kunye nokuhamba okuhambelanayo kunokuba nzima. Ubunzima bokugwinya ngaphandle kwesizathu esicacileyo sinokuba ngumqondiso.
Utshintsho lweNtetho
Ukutsalana kwamagama, ukubetha, okanye intetho epholileyo ingenzeka. Umntu onomkhuhlane wengqondo unokufumana ubunzima bokudala okanye ukufumana amagama. Oku kungaqhubela phambili kumntu uthetha izinto ezenza ingqiqo encinci, nangona kunzima ukuthetha kakuhle (ngokucacileyo aphasia). Ukuthobela i-aphasia, kungekhona ukuqonda amagama athetha kuye, nako kwenzeka.
Utywala okanye Ukulahleka koLungiso
Ukulahlekelwa kwindlela yokulinganisela kunye nokungahambelani kungabonakalisa uphawu lwesifo seengqondo, ingakumbi enye engaphantsi kwengxenye yengqondo ebizwa ngokuba yi-cerebellum. Umntu unokufumana iingxaki ngokuqonda okujulile, okanye uzive ngathi igumbi lihamba.
Iimpawu ezingezizo
Iimpawu ezingezizo zize zenzeke, ezifana nokukhathala ngokweqile, ukulahleka kwesisindo, ukulahleka kwesidlo, kunye neengxaki zokulala.
Iimpawu kunye neMpawu zoBugcisa kwiBongo kuBantwana
Abantwana banokuba neempawu ezifana nabadala, kodwa iimpawu neempawu zeengxaki zeengqondo ezinganeni zingahluka ngeendlela ezithile. Intloko ingumqondiso oqhelekileyo kwaye inokuvusa umntwana ekulaleni. Umntwana akanako ukufikelela kwiimpawu eziphambili zokuhlaziywa kwangaphambili. Utshintsho ekuphatheni luya kwenzeka, kwaye kwakhona, uphawu olubalulekileyo kukuba yinguqu. Umntwana okhululekileyo unokuhlalisa okanye umntwana ozolileyo unokukhala. Ngokungafani nabantu abadala, abantwana abanakuqaphela ukuba utshintsho oluhambelana nesisu seengqondo ngokwawo.
Esikhundleni sokukhalaza ngentloko, kunokukunzima ukudizela. Esikhundleni sokukhononda ngokutshintsha okubonakalayo, unokumbona ejika ikhanda lakhe ukuba kufuneka ukuba abone okuthile, okanye unokufumana ubunzima bokufunda. Ukuvutha kungenzeka kwaye kudla ngokubonakalayo kwindalo.
Kwiintsana, indawo enothambileyo (fontanelle) ingaqatshelwa ukuba ikhunjulwe, kwaye umntwana unokuba yintlungu xa intloko yakhe ithintekile.
Iimpawu ezixhomekeke kwiimvumba kwiindawo ezithile zeBrain
Iimpawu ezivela ngenxa yobukho bomzimba kwindawo ethile yengqondo zibizwa ngokuba "inguqu eguqulwe ngegazi." Oku kuyahlukana neenguqu zenkqubo (yonke iinguqu), ezifana neentloko, ezihlala zihambelana nokunyuka kwengcinezelo.
- Izibilini ze-lobe zangaphambili. I -lobes yangaphambili yindawo yengqondo apho ukucinga nokugwetywa kwenzeka khona. Ukuxhamla kule ndawo kungabangela ukuhla kweengqondo kwakunye nokutshintsha kobuntu. Ngenxa yokunyanzeliswa kwenzululwazi, bangakhokelela ekulahlekelweni kwentswelo ye-smell (anosmia). Ukukwazi ukuthetha (ngokucacileyo aphasia) kunokunokukhubazeka.
- Izidumbu zesikhafu. I- lobes yesikhashana ibandakanyeka ekutheni nasekutheni. Ukuzilahla kule ndawo kungabangela ukuhlaziywa okuvakalayo (izinto ezivelayo), ukungakwazi ukuqonda intetho (ukuthobela aphasia), ukubetha imilomo kunye nokuguquka kombono. Iimpawu ezinjengeziganeko ezibonwayo ze-deja, ukuxhomekeka kwezinto, nokubona izinto ezininzi okanye ezincinci kunokuba zenzeke. Bobabini i-lobe yangaphambili kunye neengxaki ze-lobe zesikhashana zingabangela ukuba utshintsho lweemvakalelo, njengokwanda kwintlanzi.
- Izibilini ze-lobe. I- lobe ye-parietal lobes phezulu kwengqondo ingabangela utshintsho kwi-sensation kwicala eliphambene lomzimba. Le ndawo yengqondo ibaluleke kakhulu ekudibaniseni iinxalenye ezahlukeneyo zobuchopho, kwaye izicubu zingabangela iingxaki ngokuziqhelanisa (yiphi indlela ephakanyisiweyo?) Kwakunye nokuqaphela (into ebekwe esandleni ayinakuqatshelwa). Abantu abane-tumor kulo mmandla banokunyanzelisa elinye icala lomzimba wabo okanye amava entlungu.
- Izidumbu ze-lopital. I- lobes ye-occipital ngasemva kwengqondo ibandakanyeka embonweni. Iimpawu ziyakwazi ukuhluka kwii-hallucinations ezibonakalayo ukuya kwiintsilelo ezibonakalayo kwintsimi (kuphela "ukubona" inxalenye yehlabathi elibajikelezile), ekuphoseni (okubhekiswa njengento eyimpumputhe njengokuba amehlo angaba ngokuqhelekileyo).
- Izidumbu zeCerebellar. I- cerebellum engaphantsi kwengqondo ijongene nokulinganisela nokulungelelaniswa kwemibutho yomzimba. Izidumbu kule ndawo zingabangela ukungalingani, okufana nokubonakala komntu obunxile (kwaye ngamanye amaxesha abantu abaneengxaki zeengqondo ziphosakele njengokuba bangenakunzima kakhulu ekuqaleni). Ezi zicubu zinokubangela ubunzima ngezakhono ezifanelekileyo zezithuthi, njengokubhala okanye amazinyo.
- Izibilini zeBrainstem. I- brainstem isiteshini esisetyenzisiweyo phakathi kwengxenye ephezulu yengqondo kunye nalo lonke umzimba, kwaye ilawula kwakhona imisebenzi ebalulekileyo njengokuphefumula nentliziyo. Izidumbu kule ndawo zingabangela ukuphazamiseka okanye ukubuthathaka kwicala eliphambene nomzimba kwisisu, umbono obini kunye nabantwana abangalinganiyo, utywala, iinkophe ze-droopy kunye nezinye iimpawu. Ukulahleka kwengqondo kunokuthi kwenzeke, kunye nokufa xa kungabonakali. Izidumbu kwimimandla ephezulu yengqondo ziyakuchukumisa i-brainstem ukuba zibangele uxinzelelo olubangelwa ukuhlanjululwa kwezicubu zengqondo (ukuphoswa) kwi-brainstem.
- Amathumba omzimba. Izibilini kwi-pituitary gland zingabangela ukukhwabanisa (ukuvelisa ubisi), utshintsho kwixesha lokuhamba, kunye nokukhula kwezandla kunye neenyawo kumntu omdala.
Into enokuyenza Ukuba Ucinga Ukuba Unokuba ne-Brain Tumor
Ukuba unayo nayiphi na impawu ezixutyushwayo, xela ugqirha wakho. Ngokuqhelekileyo, ezi zimpawu ziya kuba ngenxa yesinye, imeko engathandekanga. Hlalani nivule malunga neenkxalabo zenu ukuze ugqirha wakho akwazi ukulungisa iinkxalabo zakho kwangaphambili, kwaye uchaze ukuba kutheni ucebisa ezinye iimvavanyo. Iimpawu zindlela yomzimba wethu wokusixelela into engalunganga. Ukuba unayo nayiphi na impawu, kubalulekile ukuba ufumane ukuxilongwa kungakhathaliseki isizathu.
Ngaphantsi kweZibonakaliso kunye neMpawu zoBugcayi
Iimpawu eziqhelekileyo kunye neempawu zesifo seengqondo zibuye zibonakalise nezinye iimpawu zonyango. Oko kwathiwa, ukufumana i-tumor ye-brain ekuqaleni kunciphisa amathuba okuba kubangele umonakalo omkhulu kwaye ukuba uphathwe ngempumelelo. Ngengqondo, nokuba nezicubu ezinobungozi zingabungozi, njengoko zivela kwindawo edibeneyo yengqayi, kunye noxinzelelo oluvela kwimizimba ekhulayo lunokunyanzelisa ezinye iindawo zengqondo.
Yenza isiganeko sokubona ugqirha wakho (okanye ubize u-911 ukuba unesinye sezibonakaliso ezinzima kakhulu) nokuba okanye awukholelwa ukuba unokufumana isisu. Kukho imeko ezininzi zonyango ezingabangela le mpawu, kwaye ezinye zezona zizathu ziphendula ngokuthe ngqo kunyango xa zibanjwe ekuqaleni.
> Imithombo:
> I-American Cancer Society. Izibonakaliso kunye neempawu zeBongo lobudala kunye neNtshontsho yomgca. Ukuhlaziywa nge- 11/06/17. https://www.cancer.org/cancer/brain-spinal-cord-tumors-adults/detection-diagnosis-staging/signs-and-symptoms.html
> INational Cancer Institute. I-System yeNervous System I-Treatment Treatment (PDQ) -I-Professional Professional Version. Ukuhlaziywa 01/31/18. https://www.cancer.gov/types/brain/hp/adult-brain-treatment-pdq
> Ropper. I-Adams kunye neMigaqo kaVictor ye-Neurology, 10e. Np: McGraw-Hill, 2014. Print.