I-Dysautonomia Uqwalaselo kunye nokuxilongwa

Iimpawu Zenene zidinga ukuxilongwa kwangempela

I-Dysautonomia iqondwa lula ngokuphulaphula igama:

I-ANS yinkqubo yomzimba elawula yonke into eyenziwa yimizimba yethu eyenziwa ngokuzenzekelayo kwaye yenziwe ngaphandle kokucinga ngayo, njengokuphefumula, ukukhenkceza, iintliziyo, ukunyusa ukunyusa nokuphumla, ukugaya kunye nezinye ezininzi.

Inkqubo ye- nerveous autonomic nayo ixanduva lwethu lokuphendula ngokuzenzekelayo uxinzelelo kunye nentlungu, ebizwa ngokuthi "ukulwa okanye ukuphendula," apho sisabela ngokulwa naluphi na uxinzelelo, okanye ngokubalekela (ukuthatha ukuhamba.)

Ukuba ezo zimbini ze-ANS azihambelananga kakuhle - njengokuba ukulinganisela phakathi kwabo kuye kwachaphazeleka yintlungu, mhlawumbi ngokomzimba, ngengqondo okanye ngokomzwelo-ke ukungalingani okubangelwa yi-dysautonomia.

I-Dysautonomia iye yabonwa njengesifo, ukugula, okanye i-syndrome ukususela nge-1800s xa ibizwa ngokuba yi-neurasthenia, kwaye isetyenziswa kakhulu kubasetyhini. Ngenxa yokuba oogqirha ngelo xesha babengenakufumana isizathu senyama yeempawu, babecatshangelwa ukuba babangelwa zizifo zengqondo, okuthetha "konke okusemandleni akho."

Iimpawu ezichazwe ngelo xesha, kwaye ziyabonwa namhlanje, zibandakanya intlungu, ukuphazamiseka, ubuthathaka, ukuxhalaba kunye nokuphelelwa amandla (syncope), utywala kunye nokulahlekelwa kwemilinganiselo, iintliziyo zentliziyo, i-tachycardia, izandla okanye iinyawo, ukuxhatshazwa kwegazi kunye namaxesha athile.

Ukunyanzeliswa kunokuphinda kwenzeke (mhlawumbi kubangelwa luhlu lweempawu ezinzima-ukuhlangabezana nazo). Esinye isigulane nge-dysautonomia sinokubonisa enye, okanye ngaphezulu, okanye zonke ezi mpawu.

Namhlanje ezi zimpawu, ndawonye kunye neqela elichazwe njenge-dysautonomia, zichazwe kubo bobabini abasetyhini namadoda.

Yintoni eyenza iDysautonomia?

Akukho kubonakala ngathi ubukhulu obufanayo-yonke impendulo kwisizathu se-dysautonomia.

Nangona kunjalo, kwiimeko ezininzi, kubonakala ukuba nantoni na ebangela ukuba utyhafu, ngomqondo obanzi, ungabangela. Kungaba sisifo sengqondo njengokonakaliswa komsebenzi, kuba lixhoba lolwaphulo-mthetho, okanye inkonzo njengejoni kwimimandla yemfazwe (ngaloo ndlela i-PTSD yokuxilongwa - yabona ngezantsi). Okanye kunokuba sisifo esibuhlungu, esivela kwingozi yingozi yemoto kwintsholongwane engapheliyo okanye ukugula kwintsholongwane, ukuhlinzwa okanye ukutyhelwa kwamachiza.

Ezinye izizathu ezinokubangela i-dysautonomia ziquka:

Kukho uhlobo lwe-dysautonomia yomndeni, olubizwa ngokuba yi-Riley-Day syndrome, ingxaki engavamile yokuvelisa i-genetic eye enezinto ezininzi ezibonakalayo kodwa ayibangelwa nayiphi na indlela yokuxhwaleka komzimba okanye ingqondo.

I-Dysautonomia ichongwa njani?

Ukuxilongwa kwe-dysautonomia akuqhelekanga kuba, ngaphandle kwe-dysautonomia yasekhaya, oogqirha abaninzi abaziboni njengesifo okanye imeko ngokwayo. Azikho iimvavanyo ezibangelwa ukuxilongwa, kwaye ngenxa yokuba iimpawu ziqhelekile kwezinye izifo ezininzi, i-dysautonomia ayifumaneki ingqalelo engqondweni.

Enyanisweni, ngenxa yokuba uninzi lwezo zimpawu zinzima ukuzifumanisa ngokuvavanya okanye ukubonwa, "konke okusemandleni akho" yisigqibo ezininzi izigulane ziva.

Abo baxilongwe abaye baqonda ezi nkcukacha zeempawu zingabaniki igama le-dysautonomia. Kunoko, baya kukhetha ukuxilonga ngenye yezi zinto zilandelayo (ukuba banikezela naluphi na ukuxilongwa nonke):

Ezinye izifo zicingelwa ukuba zenze i-dysautonomia, njenge-diabetes okanye utywala. Izigaba ezilandelayo ze-Lyme Disease nazo ziyakunjalo .

Ubukho beekhowudi zokuxilonga oogqirha basebenziseni ekufumaneni iimbuyekezo zabo zomsebenzi kunye nawe bubungqina bokuba oogqirha kufuneka bathathe i-dysautonomia ngokugqithiseleyo njengokuzifumanisa. Esinye isizathu sokuba iikhowudi zokuxilongwa zinikezelwe "kutsha" ukuxilongwa kukunika ukuthembeka abayidingayo xa bafanelwe. (Amakhowudi awavelwanga ukufumana izifo okanye ukuxilonga okwenene.)

Enyanisweni, ukuba ugqirha wakho uzimisele ukujonga ukuxilongwa kunye nawe, okanye nokuba ufuna nje ubungqina bokuba unokwenzeka, unokwabelana ngeekhowudi zokuxilongwa naye:

Unyango kunye neNgcaciso yeDysautonomia

Ngenxa yokuba i-dysautonomia yinkcazo yeempawu, inokwenzeka ukuba unyango oluchanekileyo, ngoko ke, ukuxela, kuxhomekeke kwizinto ezihlawulayo ezi zimpawu. Kwezinye iimeko, i-dysautonomia iguqulwa ngokupheleleyo kwaye "yonyango." Kwabanye, esi sifo siya kuqhubeka nokuthatha umthwalo kunye nokufa kuya kubangela.

Wena, Ugqirha wakho kunye neDysautonomia

Ngenxa yokuba ukuxilongwa okanye ukuqonda i-dysautonomia kunzima kakhulu, kukwaqabile kwaye kaninzi kunconywa noogqirha. Ngoko ke, ukuba ukholwa ukuba ubonisa iimpawu, unokufuna ukuba nguwe ophakamisa ithuba.

Qala ngokuxoxa ngayo kunye nodokotela wakho oyintloko. Unokukubhekisela kwingcali. Ukuba ufuna ukuzama oogqirha abaninzi ngaphambi kokuba ufumane enye ukuze uxoxe nge-dysautonomia njengokuba unokwenzeka kuwe, ngoko kuya kulungela.

Ukuphishekela kwakho akufanele kube yeso sifo. Ukuphishekela kwakho kufuneka kube yingxoxo ekhaliphileyo yezinto ezinokwenzeka. Ingcamango ayikho ukuba ulungile; yinto yempilo yakho ukuphucula, kunye nethuba lakho elihle lokuba oko kuya kuba yintlanganiso yokusebenzisana kunye nokwenza izigqibo ngokubambisana nodokotela wakho .

Imithombo:

I-NIH Neurological Disorders kunye neStroke (Kuquka uluhlu oluphezulu lweeDysautonomia Imibutho)

Iisiseko ze-ANS ezivela kwiYunivesithi yaseWashington

I-Dysautonomia Research Foundation

I-Dysautonomia Foundation (i-Riley-Day Syndrome)