Indlela le meko ifumaneka ngayo kwaye iphathwe ngayo
Isifo sikaMeniere sisisusa se- vertigo , esiyinkxwaleko esinzulu esenza ukuba uzive Kuyinto ingxaki yendlebe yangaphakathi kunye ne-lymphatic system engacaciswanga ngokupheleleyo kwaye ngokuqhelekileyo ichaphazela indlebe enye kuphela. Isifo sikaMeniere sabizwa ngokuba yi- idiopathic endolymphatic hydrops .
Enye imfundiso kukuba i-Meniere isifo sibangelwa xa i-fluids ngaphakathi kwindlebe-ebizwa ngokuba yi-endolymph kunye ne-perilymph-ayilungelelananga.
Ezinye iingcamango ziquka ukusuleleka kwintsholongwane njengongqambelayo okanye ukukhubazeka komzimba.
Iimpawu
Iimpawu zesifo seMeniere ziyahlukahluka ekuboniseni umntu kumntu. Abanye abantu banokugqithiswa ngokupheleleyo sisifo xa abanye befumana iimpawu kuphela kanye okanye kabini ngonyaka. Izibonakaliso zesifo sikaMeniere ziquka:
- vertigo
- tinnitus
- ukulahleka kweendlebe
- intlungu okanye uxinzelelo ezindlebeni
- isicupunu kunye nokuhlanza
- ukuthuka
- intloko
- intlungu yesisu nehudo
Ukongezelela kule miqondiso, umngcipheko wokuwa kunye nokulimala okulandeleyo kuphakamileyo kwesi sifo. Iimpawu zinomdla wokuza kumaza ahlala kwiiyure ezimbini ukuya kwezine kwaye ilandelwa lixesha lexesha apho umntu eziva ephelile kwaye efuna ukulala. Phakathi "kokuhlaselwa" umntu angenayo impawu yexesha elithile.
Ukuxilongwa
Ukufumanisa isifo soMeniere kunokuba nzima kuba utywala lunomqondiso ogqithiseleyo kwezinye iimeko, kubandakanywa nezifo ezinobungozi obunobomi obufana ne-stroke.
I-MRI isoloko isetyenziswa ukulawula izicubu okanye ezinye ukukhula okungavamile.
Uvavanyo olubizwa ngokuba luvavanyo lwe-caloric lubonisa ukulinganisela ngokucoca izindlebe ngamanzi okanye emoyeni. Oku kubangela ukunyuka kwamehlo okukhawuleza okubizwa ngokuthi i-nystagmus. Ngokomzekelo wokunyuka kwamehlo okukhawuleza, ugqirha ngezinye izihlandlo angachaza ingxaki yokulinganisela.
Izivavanyo ezahlukeneyo zokuvavanya zisetyenziselwa ukuxilonga isifo sikaMeniere. Kubalulekile ukuchonga ukuba ukulahlekelwa kwindlebe kubangelwe ingxaki entlebeni yangaphakathi okanye ukuba yinto engasebenzi kakuhle. Ukwenza oku, umsebenzi wengqondo yengqondo ingabhalwa ukubonisa umsebenzi kwintsimbi yokuvalelwa. I-Electrocochleography ngumvavanyo ongarekhoda umsebenzi weendlebe zangaphakathi.
Unyango
Mayeza
Okwangoku akukho nonyango kwisifo sikaMeniere, ngoko unyango lubandakanya ukunciphisa iimpawu. Ukutshintsha kwidlo ephantsi kweryuwa kunye nokugwema i-caffeine notywala kunokunceda ekugcineni ukulinganisela kwamanzi kunye nokunciphisa uxinzelelo lwendlebe.
Ukunciphisa amayeza athile njengepilisi yexilisi yegazi kunye neyeza zonyango ngamanye amaxesha unokunceda. Nangona kunjalo, uxinzelelo oluphezulu lwegazi lungafaka isandla kwiimpawu. Ukunciphisa uxinzelelo kubonakala kukunciphisa ubunzima beempawu.
Enye indlela efumana ukuthandwa ngabantu abaye bahluleka ukwelapha unyango lwegentamicin, i-antibiotic, ngqo kwi-ear ear space. Amanye amayeza asetyenziswa ukuphathwa ngokukhawuleza aquka i-meclizine (i-Antivert) kunye ne-lorazepam (Ativan). Kukho ne-dexamethasone (i-Decadron) kunye ne-phenergan, iyeza-anti-nausea.
Olunye unyango olwenziwe ngosulelo olunokusetyenziswa luquka i-compazine kunye ne-ondansetron.
Amanye amayeza angasetyenziselwa ukuthintela ukuhlaselwa okanye ubuncinci ukunciphisa amaxesha abo. Ezi ziquka i-dyazide (i-Triamterine / i-HCTZ), i-klonapin, ne-diazepam (i-Valium).
Amadivaysi, imiSebenzi kunye neNkqubo
Elinye unyango lokulawula iimpawu lubizwa ngokuba yi-Meniett. Nangona idivayisi ngokwayo ayifuni ukuba ifakwe ngophenyo, idinga ityhupanostomy (ventilation) ukuze isebenze. I sixhobo sihambisa impompo yengcinezelo kwiindlebe zangaphakathi nge-tube tympanostomy. Olu unyango olutsha kunye nabaqeqeshi bezobugqirha abangekho ngokuqinisekileyo ukuba kutheni le sixhobo isebenza, kodwa uphando lubonisa ukukhululeka okunempawu ukuba ifowuni isetyenziswe imihla ngemihla.
Ukuvuselelwa kwe-Vestibular, ukuzisebenzisa ukuphucula ibhalansi, akubonwanga ukuba luncedo kakhulu kunyango lwe-Meniere. Kukho iingxelo ezithi ukuhamba kakuhle , unyango lwe- BPPV , kunokunciphisa iimpawu ze-vertigo ezinxulumene nesi sifo sikaMeniere okwangoku ngexeshana.
Izinketho zokuphanda ziyingozi kwaye zigcinwe kwi-vertigo enzima kwaye ikhubaza. Zonke iindlela zokunyangwa kwangoko zokunyanga kwesifo sikaMeniere ziphikisana. I-labyrinthectomy isusa i-labyrinth yendlebe, isilumko esine-endolymph, esithumela iimpawu kwiingqondo ngokunyakaza komzimba.
Oku kutyando kubangela ukulahlekelwa kwindlebe kwaye kugcinwe abantu abaye balahlekelwa ukuva kwabo kwindlebe. Olunye utyando olulondoloza ukuva kodwa luqhubeka lubeka ingozi lubizwa ngokuba yi-neurectomy ye-vestibular. Olu hlobo lotyando luquka ukucima iimbilini ezixhunyiwe kwi-organ engaphakathi. Ezinye iinkqubo ziquka ukugqithiswa kwesigxina se-endolymphatic okanye ukubeka indawo.
Izinto zobungozi kunye nokukhula
Ngokutsho kweZiko leNzululwazi leSizwe kunye nokunye ukuphazamiseka koNxibelelwano, malunga nabantu abangama-615,000 okwangoku bafumene isifo soMeneire e-United States. Baqikelela ukuba amanye amacala angama-45,500 asanda kufunyanwa ngonyaka. Phantse i-0.2 ekhulwini yabemi baseUnited States isifo sesifo sikaMenaire. Kubalulekile ukukhumbula ukuba ezi manani ziqikelelwa kuphela; ezinye iingcali zikholelwa ukuba esi sifo singaphantsi kwengxelo.
Abantu abaninzi abanesifo sikaMeniere banembali yeentloko ze-migraine. Uninzi lwabantu abanesifo sikaMeniere baneminyaka engaphezu kwama-40 ubudala, nangona kungenzeka nanini na ubudala, kwaye kubonakala ngathi kuthintela amadoda namabhinqa ngokulinganayo. Ezinye iingxelo zibonisa i-genetic component kodwa oku akuzange kuboniswe.
Ukujamelana
Indlela efanelekileyo yokujamelana nokuhlaselwa kwe-vertigo kubonakala ilele phantsi kwi-flat plates de de pass. Ungazama ukugqala into ethile. Ungazami ukutya okanye ukusela njengoko kunokubangela ukuba i-nausea kunye nokuhlanza.
Ukuba unesiva kunye nokuhlanza kwiiyure ezingama-24, qhagamshelana nogqirha wakho ukuze ugweme ukukhulelwa kwamanzi. Ezi zikhankanywe ngasentla ziyakunceda nge-vertigo kunye neentlanzi kunye nokuhlanza. Xa i-vertigo idlula, qiniseka ukuba ume ngokukhawuleza.
Kwakhona kunceda ukubambelela kwizinto ezizinzile ezifana nodonga okanye umzila. Ukuzama ukuhamba ngexesha lokuhlaselwa kunokukhokelela ekuwa kunye nokulimala kakhulu ukwenzela ukuba uqaphele.
Njengaye naziphi na izifo ezikhubazayo nezingapheliyo, isifo sikaMeniere singabangela ukudakumba. Ukuba uziva le miva nceda uthethe ugqirha wakho. Kwakhona kunokuba luncedo ukuthetha kunye nokusebenzisana nabanye abantu abahluphekileyo kwesi sifo.
Nangona isifo sikaMeniere sinokuthi siphele amandla, asiyiyo imishanguzo kwaye imishanguzo emitsha ikhulayo yongenceda ukulawula le ngxaki kunye nokuphucula umgangatho wobomi.
Imithombo:
I-American Academy ye-Speech-Language-Hearing. Ukuvavanya noLawulo lwezifo zikaMenaire. Kufumaneka: ngoJuni 4, 2011
Medscape. Izifo zeMeneere. Kufumaneka: Matshi 29, 2014
Isiko seSizwe soBuphunga kunye nezinye iingxaki zoNxibelelwano. Izifo zikaMenaire. Kufumaneka: Ngo-Apreli 14, 2009