Unonophelo oluxhamlayo lwe-Stroke

Ingozi, okanye ingozi ye-cerebral accident (CVA), kukuphazanyiswa ngokukhawuleza kwimbono yegazi. Ukuphazamiseka kungabangelwa kukungabikho kwemibhobho ehambisa igazi kwingqondo ( isicic stroke ) okanye ekuphumeni kwegazi ngaphakathi kwengqondo (isifo esibuhlungu). Imiphumo yesigxina ixhomekeke kwingingqi yengqondo echaphazelekayo kunye nobunzima bomonakalo kwimizimba yengqondo kunye nebala ukusuka kwintsikelelo encinci ukuya ekufeni.

Ngabe i-Hospice ifanelekileyo?

Ngelishwa, i-stroke yimbangela yesithathu yokufa e-United States eyenza isidingo sokunyamekela ngokunyamekela ukunyamekela izigulane ezibalulekileyo. Ukuqaphela ukuba umntu ufanelekile ukunakekelwa kwenkathazo emva kokuqhwala kuya kuxhomekeka kubunzima bemiphumo.

I-Stroke ecacileyo: I-stroke, njengokuba naluphi na ukulimala kwenkqubo ye-neurological, kuthatha ixesha ukubonakalisa ukusebenza kwayo ngokupheleleyo. Ngoko ke, isisulu sokuhlaselwa, siya kunikwa ithuba lokuqala ukuhlaziywa ngaphambi kokuba kufumaneke ukuhlaselwa. Ngokuqhelekileyo, ukuba akukho phuculo ekusebenziseni iintsholongwane emva kweentsuku ezintathu, imbono yokubuyiselwa ngokupheleleyo iyanzima. Ngako oko, imigaqo yokunyamekela ngonyango (ngokukhawuleza (stute) imeko yokuba umntu kufuneka abe nale miqathango ilandelayo kwiintsuku ezi-3:

Emva kweentsuku ezintathu zokuqala, ezinye izinto zikunceda ukufumana ithuba lokuphila nokulondoloza izilwanyana. Ezi zinto zibandakanya iimpendulo ezingaqhelekanga zeempendulo ezinjenge-asabela kwisimo esichukumisayo. Ukunyuka kweminyaka kuye kwaboniswa ukuba nefuthe kwisiphumo ngokunjalo. Umdala ongaphezu kweminyaka engama-70 kwandisa amathuba okufa.

Stroke engapheliyo: Ukufa ngenxa yesibetho kungenzeka emva kokuhlaselwa kokuqala. I-stroke eshiya ukulahleka kweengxaki ze-neuroloki ngamanye amaxesha ibizwa ngokuba yi-stroke engapheliyo okanye izifo ezingapheliyo. Ngonyango olwaneleyo kunye nokuvuselelwa, abanye abantu bayakwazi ukufumana umsebenzi olahlekileyo. Abanye bangaphenduli kunye kwaye baya kuqhubeka behla emgangathweni kwimpilo, kungakhathaliseki ukuba bunzulu benkathalo abayifumanayo. Yile nto ekunyamekeleni kwenyameko.

Izinto ezinxulumene nomngcipheko wokufa ngokubulawa kwesifo esingapheliyo ziquka i-dysphagia, okanye ingxaki yokugwinya, engakhokelela ekungondlekeni okanye ukufunwa yiphunga lokuphefumula ngenxa yokunyanga, okanye ukuthanda, ukutya. Ukuba umntu ufumana ukutya okunomsoco nge- nasogastric (NG) okanye i- gastrostomy (G) ityhubhu kwaye iqhubeka ibonisa iimpawu zokungondleki ngokulahlekelwa kwesisindo esikhulu, imbono ihlwempu. Izifo ezithandwayo zokungena kumchamo, ukusuleleka kwegazi, kunye neentsholongwane eziphindaphindiweyo ngaphandle kwesizathu esaziwayo nazo zibonakaliso zesifo esilungileyo.

Ulawulo lweSimpawu

Unonophelo olusisigxina okanye esibhedlele ngenxa yesifo esibuhlungu okanye isifo esingapheliyo sesifo esivela kwi-stroke sigxile ekulawuleni impawu. Ngenxa yokuba inkqubo ye-neurological ichaphazelekayo ekusebenzeni malunga nesezinye izixhobo zomzimba, iimpawu ezixinzezelayo ezifuna unyango zinokuhluka kakhulu.

Ukungahambi kakuhle kunye nezinye izifo okanye iimeko zingabangela intlungu njengokuba kunokuqhekeka kwemisipha engathintekiyo okanye izipastim ehambelana nomonakalo wegazi. I-pneumonia yokuphefumula ingakhokelela kwi- dyspnea ; isicupunu, ukuhlanza nokuqhawulwa kungabangelwa ziinkalo ezininzi eziquka iyeza kunye nokutya; izilonda kwesikhumba ukungahambi kakuhle (izilonda zesibhedlele) akunakukhathazeka okanye zibuhlungu; kunye nokuxhalaba, ukungazinzi, kunye nokudandatheka kunokubangelwa umonakalo kwimimandla yengqondo okanye kwinkqubo yokufa .

Ukufikelela ekunyamekelweni kwenkqubela ngokukhawuleza xa iya kuba yinto efanelekileyo kuya kuqinisekisa ukuba iimpawu zilawulwa kakuhle kwaye ziya kunceda ukulungiselela oko kuza kwenzeka.