Ingozi yokusuleleka kumngcipheko iyakwazi ukuphakama phezulu ngexesha lonyango lomhlaza
Izilwanyana ziba ngumthombo omkhulu wenduduzo kunye nentsebenziswano ngexesha lotyando lomhlaza . Enyanisweni, uphando luye lwabonisa ukuba unyango lwezilwanyana lungasoloko luncedo kwixesha le-chemotherapy ukuba kufuneka kuthathwe izilumkiso ezifanelekileyo. Ukuba nesilwanyana kwicala lakho kunokunciphisa imizwa yokuba yedwa, ukukhuthaza umgangatho wokuphila kakuhle, kwanokunciphisa imfuno yemilenze yeentlungu.
Ekugqibeleni, ukhuseleko kunye nokubona kwangaphambili yonke into ekufuneka uyikhusele kuyo nayiphi na intsholongwane okanye isigulo sakho isilwanyana sakho singakunika.
Ukuqonda izifo ezithintekayo
Asisoloko sicinga ngokubamba izifo ezivela kwizilwanyana ezifuywayo, kodwa inyaniso elula kukuba iipesenti ezingama-60 zazo zonke izifo ezidluliselwayo zivela phakathi kwezilwanyana nabantu. Ebizwa ngokuba yi- zoonotic infections , zezi zifo zezifo ezisasazekayo ngokubetha, ukukhawulwa, kunye nokuqhagamshelana nomthi okanye iifesi ezivela kwizilwanyana zezilwanyana kunye nezinye izilwanyana.
Abantu abaphethwe yi-chemotherapy baxhomekeke kulezi zifo ngenxa yokukhubazeka kwe-immune kwezidakamizwa, ezinciphisa inani lamaseli ezimhlophe ezifunekayo ukulwa nezifo
Kukho malunga ne-30 ukuya kwi-40 eziphilayo ezithathelwanayo ezinokusasazeka kwizilwanyana eziya kubantu, ubuninzi babo abunqabile. Iindidi eziqhelekileyo zisisondeza imihla ngemihla kwaye zivame ukubangela izifo xa isistim somzimba sethu siphumelele kakhulu.
Izifo ezithintekayo
Intsholongwane echaphazelekayo yecati yi- toxoplasmosis ebangelwa yi-protozoan Toxoplasma gondii. Esi sifo sithathwa njengexhaphake ngaphezu kwama-30 ekhulwini kubemi abanobungqina bentsholongwane. Nangona iimpawu zihlala zincinci kubantu abangaboniyo, zingabonakala zinzulu kulabo abaneendlela zokuzivikela ezikhuselekisayo, ezikhokelela ekuthinjeni, ukuphunga, kunye ne-encephalitis (ukuvuvukala kwengqondo).
Olunye ulwasulelo oluchaphazelekayo lwekati luyi-bartonellosis (ikati yokutshatyalaliswa komkhuhlane) obangelwa yi-britterium Bartonella henselae. Emva kokukhawulwa yikati ekhulelwe, abantu banokufumana iimpawu ezifana ne-mono, kuquka intlungu, ukukhathala, kunye neengqungqungquthela ezivuvukileyo entanyeni kunye / okanye kwi-armpits. AmaKitten ayenako ukusabalalisa eso sifo kunamakati amakhulu.
IiNtsholongwane zeZiNtwanyana
Njengoko neekati, inja yakho ingasasazeka isifo xa usicatshulwa, utyumkile okanye udibanise nemfesi. Ukubonakaliswa kweeqanda ze-tapeworm ye-dog (i- echinococcosis ) iyaziwa ukuba ibangele isifo esiqinileyo sesibindi. Ngelixa lingaqhelekanga e-US, kukholelwa ukuba abantu abangaphezu kwezigidi baye basuleleka emhlabeni wonke.
Ezinye izifo ziyakwazi ukusasazeka ngokukhunjulwa kwilwanyana, kuquka ne-bartonellosis, i-dermatitis ye-allergen, i- Yersinia pestis (isibetho), kunye ne-typhus ebhubhane ebonwa ngamanye amaxesha emaphandleni ase-US
IiNtsholongwane ze-Bird-Borne
Esona sifo esiqhelekileyo sisasazwa yiinyoni yi-psittacosis, usulelo olubangelwa yi-bacteria uClamydia psittaci . Iimpawu kubantu zibandakanya umkhuhlane, intlungu yesisu, intloko yesifo, isifo sohudo, ukukhathala, ukukhwehlela, kunye nokuhlanza.
Izilwanyana ezine-psittacosis zivame ukubonakala zigula ngokugqithisa, ukuphuma kwamehlo, isifo sohudo, kunye nokubonakala kwezinto eziqhelekileyo.
Ibhaktheriya isasazeka ngokuqhagamshelana kunye neentaka ezigulayo okanye i-droppings yayo.
Izifo ezibangelwa yizihlambi, ama-Amphibians kunye neentlanzi
Nangona ukuphathwa ngokucophelela kunokuthintela izifo ezininzi ezithwalwe yizilwanyana, izilwanyana ezinobuthi kunye nama-amphibians zibonakala ziphela. Ezinye ze-oncologists, ngokwenene, zincomela ukuba izilwanyana ezifana ne-iguana, iinyoka, iilzards, amaxoxo kunye nama-salamanders ziphephe ngokupheleleyo ngexesha le-chemotherapy. Ziyaziwa ngokuba zii-reptile kunye nama-amphibians ukuba ziphethe ii-bacteria ezifana ne- salmonella kunye ne- campylobacter, zonke ezo zinokudluliselwa ngokulula ngokuthintela.
Ngenxa yazo, iintlanzi ze-aquarium ngamanye amaxesha zithwala i- Mycobacterium marinum , isifo se-bhakteria esivame ukuchongwa ngamachule ekhanda lentlanzi.
Ukudibana kunye neentlanzi okanye ngaphakathi kwe-aquarium kunokugqithisa ukusuleleka kulabo abanamasosha omzimba athathaka. Iimpawu ziquka ukwakheka kwezilonda zesikhumba ezibizwa ngokuba yi-granulomas. Kwiimeko ezinqabileyo, iibhaktheriya zinokusasazeka ngegazi ukuze zichaphazele ezinye izitho.
Icebo lokuPhepha izifo ezithintekayo
Kukho iindlela ezininzi zokuphepha ukufumana isifo kwi-furry, scaled, okanye inowama-feathered:
- Ngaba isilwanyana sakho sihlolwe ngu-veterinarian wakho nakweyiphi na isifo okanye izifo phambi kokuqala kwe-chemo okanye unyango lwe-radiation.
- Qinisekisa ukuba isilwanyana sakho sifumene zonke izibhamu zayo.
- Gqoka iiglavu xa uhlamba ibhokisi yenkunkuma, intaba yamanzi, okanye i-aquarium (okanye omnye umntu akwenze oko).
- Ukuphatha isilwanyana sakho ngenyameko ukuze ugweme imiqwenga okanye ukubetha.
- Hlola kwaye ufake ikhonkwane lakho (okanye wenze i-pet parlor yenza yona).
- Gcina ikati lakho ngaphakathi.
- Beka i-collar yentsimbi kwi-dog yakho okanye ikati uze usebenzise i-flea powder okanye udibanise ukuba isilwanyana sitsho.
- Geza rhoqo isandla sakho xa unesilwanyana sangaphandle (okanye emva kwemihla yokudlala kunye nezinye izilwanyana).
- Geza izandla emva kokucoca ibhokisi yenkunkuma, inqanawa yamanzi, okanye i-aquarium nangona usebenzise iiglavu.
- Thatha isilwanyana sakho kwi-vet ngokukhawuleza ukuba unayo nayiphi na uphawu lokugula, kuquka ukuhlanza okanye urhudo.
- Cinga ukuba nomhlobo ugcine isilwanyana sakho xa ugula okanye usibhophe nge-vet yakho.
Imithombo:
Hemsworth, S., noPizer, B. "Ubunikazi bezilwanyana kwi-Immunocompromised Children-Ukuhlaziywa kweeNcwadi kunye noPhando lweZikhokelo ezikhoyo." I-European Journal ye-Oncology Nursing . 2006. 10 (2): 117-27.
Safdar, A. "Iimigaqo kunye nokuSebenza kwezifo ezithathelwanayo zeCans." 2011; Press Humana; ISBN 9781617797460.