Oko Okufanele Ukwazi Ngezifo Zengqondo Zama-Cerebrovascular

Izifo ze-Cerebrovascular isifo seemithanjeni zegazi kwingqondo, ingakumbi imirhoxo, kwaye enye yezinto ezibangelwa ingozi yokuziphatha .

Iimitha zengqondo zinika igazi elibonelela izondlo ezibalulekileyo kunye ne-oksijini kwimizimba yengqondo. Imithambo yegazi kwingqondo iyakhuselwa ngumonakalo obangelwe kwizinto eziliqela, kuquka:

Indlela iCerebrovascular Disease iqala ngayo

Iimeko zonyango ezidweliswe ngasentla zibangela ukuvuvukala kunye nokulimala kwimbane yangaphakathi yemithana yegazi. Izifo zesifo se-Cerebrovascular zikhula ngokuhamba kwesikhathi ngenxa yomonakalo obuncinane.

Ukulimala kumgca wangaphakathi wemithanjeni yegazi kubangela ukuba babe ngancinci, bomelele kwaye ngamanye amaxesha bengafanekanga. Ngokuqhelekileyo, iimethambo zegazi ezingenampilo zichazwa ngokuba ne-atherosclerosis, ukuqina kobumba obungaphakathi, ngokuqhelekileyo kubandakanywa ne-cholesterol.

Indlela i-Cerebrovascular Disease ibangela ngayo iStroke

Xa imilambo yegazi ihlakulela isifo se-cerebrovascular, ziyakwazi ukuxhamla kwigazi. I-clot yegazi ingase iqale ukwakha ngaphakathi komthamo xa umthamo unqabile okanye ungaguquki ngaphakathi ngaphakathi.

Xa i-clot yegazi ikhula ngaphakathi kwinqanawa yegazi ibizwa ngokuba yi-thrombus. I-thrombus edibanisa kwaye ihamba ngejikeleza yegazi isiphaya ukuya kwelinye indawo emzimbeni kuthiwa yi-embolus.

I-thrombus okanye i-embolus inokuthi ihlangane emithanjeni egaqambileyo yegazi kwingqondo, ngokukodwa ezo zonakaliswe zizifo zengxubevange, ezibangela ukuphazamiseka kwegazi, okubizwa ngokuba yi- ischemia .

Ukungahlawulwanga kunye nokungaqhelekanga ngenxa yezifo zengculaza kubangela ukuba imithwalo yegazi ibe yinto eninzi yokukhawuleza, ikhulise umngcipheko wegazi, ophaphayo .

Xa kuphuma isisu, ukulimala kweengqondo zomzimba kunye nokulimala komzimba we-tischemia kokubili kuya kwenzeka kanyekanye.

I-trigger ingabangela izifo zentsholongwane zangexesha elide ukuba zenze i-stroke ngokukhawuleza. I-thrombus ebangelwa i-clot yegazi ehamba esuka entliziyweni okanye imiraro ye-carotid eya kwengqondo yinto eqhelekileyo. I-trigger ingaba yingozi yengozi. Olunye uhlobo olusenza ukuba izifo zesifo se-cerebrovascular zivelise ukuphazamiseka ngokukhawuleza kufaka i-blood spasm yegazi, ngokuqhelekileyo ngenxa yemichiza, iziyobisi okanye utshintsho oluphawuleza kwingcinezelo yegazi.

Xa izifo zesifo se-cerebrovascular zikhula, kaninzi kukho isifo senhliziyo kunye nesifo se-vascular esikhona kuwo wonke umzimba kunye. Izizathu zesifo se-cerebrovascular zifana nezimbangela zezifo zenye imilambo yegazi. Abanye abantu banelungelo lokufumana isifo se-vascular eminye imithwalo yegazi kuneminye imithwalo yegazi.

Kukho izimo zofuzo ezibangelwa izifo zentsholongwane ngaphandle kwesifo se-vascular kwezinye iindawo zomzimba.

Iziphumo zeCerebrovascular Disease

Ubukho beentlobo ezinzulu zesifo se-cerebrovascular lungabangela ukubetha okuncinci kwexesha. Ngenxa yokuba ingqondo isoloko ikwazi ukuhlawulela ukulimala, abantu abaninzi banenkxwaleko encinci kwaye abanakufumana iimpawu kuba iingingqi eziqhelekileyo zeengqondo zihlawulela ngokwenza umsebenzi ophindwe kabini.

Uxhumano phakathi kweCerebrovascular Disease and Dementia

Izifo zesifo se-Cerebrovascular ziyakwenza uncedo kwimpawu zesifo sengqondo. Abanye abantu abaneentsholongwane ezinzulu zesifo esingabonakaliyo abonakalisi iimpawu ezinobunzima ezihambelana nokubetha, njengobuthathaka, ubunzima bokuthetha okanye ukulahleka kombono, kodwa kunomdemokalo endaweni yoko. Oku kubangelwa ubunzima bobuchopho ekudibaniseni iingcamango neemvakalelo ngenxa yokulimala okubangelwa yimivimbo emininzi emininzi.

Ukwazi Njani Ukuba Unayo I-Cerebrovascular Disease

Ngokuqhelekileyo, abantu abaye bafumana amanxeba amaninzi ngenxa yesifo se-cerebrovascular bayamangalisa xa baxelelwa ukuba iingqondo zabo ze-MRI okanye ubuchopho be-CT zibonisa ubungqina beentsimbi zangaphambili.

Kule meko, iingxelo ezisemthethweni zobuchopho zichaza 'isifo sesitya esincinci, ' ' isifo se-lacunar' okanye 'isifo sengubo emhlophe.' Ukufunyaniswa okungaqhelekanga kubonisa ukuba kukho indawo ezicaceleyo zokungabikho okungazange kubangele iimpawu ezibonakalayo.

Ngexesha elide, ukuba kukho izibetho ezincinci ezincinci, umda obalulekileyo unokufikelela. Kule nkalo, iimpawu zingabonakala ngokukhawuleza ukuba amandla okwehliswa kwengqondo ephazamisekile.

Ngokuqhelekileyo akuqhelekanga ukuhlolwa kokuhlolwa kwesifo se-cerebrovascular disease, nangona ngamanye amaxesha kuya kufunyanwa kwiingcinga zokucinga ngengqondo . Ukungabikho kwesifo esicacileyo se-cerebrovascular disease kwi-brain CT okanye i-MRI ayithethi ukuba ayikho.

ILizwi

Iingcamango zesifo se-cerebrovascular mayesomekisayo-kodwa akufanele kube njalo. Ukuba uye wafumanisa ukuba unesifo se-cerebrovascular, kukho iindlela ezisebenzayo zokukhusela ukuba zingadluli.

Ukulawula iziganeko zobungozi obangela ukuba uphuhliso lwezifo zesifo se-cerebrovascular yindlela efanelekileyo yokuyibuyisela kunye nokuyithintela ukuba ibe yingozi. Uninzi lwezifo zesifo se-cerebrovascular lungancinci ngokunciphisa ngokunciphisa i-cholesterol, ukulawula uxinzelelo lwegazi kunye nesifo sikashukela nokuyeka ukutshaya. Oku kungadinga unyango lwamayeza okanye utshintsho lwezinto zokuphila, ezifana nokuzilolonga nokutya okunempilo, kodwa inzuzo yokuthintela ukubetha ixabisekile.

> Umthombo

Ukuqina kobunzima kunye nokuphazamiseka kwengqondo, uLi X, uLyu P, uRen Y, i-J, i-Dong Y, i-J Neurol Sci. 2017 Septemba 15; 380: 1-10.