Nini ukwenza uMthetho kunye nexesha lokubuyela emva ekulala
"Ukukhupha okukhukhulayo" kubhekisela ekujubeni ngokukhawuleza okungekho ukushisa okanye ukuzama. Ixesha lezonyango kwi-sweating sweety is diaphoresis . Ivela kwimpendulo yomzimba kwixinzelelo, ebizwa ngokuba yimpi okanye impendulo yendiza. Kubaluleke kakhulu ukuqaphela ukukhupha okubandayo xa kunika uncedo lokuqala , olunokuba ngumqondiso wokulimala okanye ukugula.
Iimpawu
Yintoni ebeka ukukhupha okubandayo ngaphandle kwesifungo esiyifayo xa uqala.
Ubungalindela ukukhupha emva kokufaka iimbotyi ezimbalwa okanye ukunyuka, kodwa ukukhupha okubandayo kuza ngokukhawuleza kwaye nawaphi na ubushushu.
Ngamanye amaxesha ukukhupha kwenzeka ebusuku xa uzama ukulala. Oku kudla ngokuba kubizwa ngokuthi "ukukhupha ebusuku," kodwa akukho ntlukwano ekhoyo phakathi kobusuku obushushu kunye nokukhupha okubandayo. Yonke i-diaphoresis yaye ingabhekisela kwingxaki enkulu.
Unyango
Akukho ndlela ekhethekileyo yokunyangwa kwamaqanda abandayo. Ukuze ubenze bahambe, kufuneka uphathise isizathu esiyintloko. Umzekelo, ukuba ukuphefumla okufutshane kukubangela ukukhupha, kunceda isigulane siphefumule ngakumbi kwaye i-oksijini eninzi kufuneka incede unomileyo ulusu.
Ngamanye amagama, i-diaphoresis ayilona ingxaki; yimiqondiso okanye uphawu lweengxaki . Ukuqaphela ukukhupha okubandayo xa kwenzekayo kunokukunceda ukufumanisa ingxaki ngaphambi kokubi kakhulu.
Izizathu eziqhelekileyo
Nantoni na eyenza ukulwa okanye ukuphendula kwendiza emzimbeni kunokubangela ukukhupha okubandayo.
Into oyenzayo ukulungisa ukukhupha okubandayo kuxhomekeke kwisizathu.
- Ukutshwenyeka kuyingozi ukuhamba kwegazi ukuya kwengqondo kunye nezinye izitho ezibalulekileyo. Ukungabikho kokuphuma kwegazi kuhambisa i-oxygen encinci kunye nezondlo kwiingqondo, ezibangela uxinzelelo. Ukutshatyalaliswa kwimeko esongela ubomi kunye nokubona ukukhupha okubanda kubaluleke kakhulu ekuboniseni ukutshatyalaliswa. Ezinye izinto zokukhangela xa ukrokra ukutshitshiswa kuza kuba yimpsi ekhawulezayo (ukuphefumula okungaphezu kwe-100 ngomzuzu), ukuphefumula ngokukhawuleza (ukuphefumula okungaphezu kwama-20 ngomzuzu), isikhumba esikhwele, kwaye uziva ubuthathaka okanye u-woozy xa uhleli okanye umile.
Ukutshitshiswa akukwenzeka nje, mhlawumbi. Iphosa ikhupha emva kwendlela yokulimala njengengozi yemoto okanye ukuwa kwanele ukhathazeka ukubiza 911. Okwangoku, vumela isigulane silale phantsi kwaye siphakamise iinyawo malunga nee-intshi eziyi-8 ukuya kwe-12.
- Nasiphi na isifo esenza ukuba umkhuhlane ungakhokelela ekuthunyeni okubandayo. Kuqhelekileyo ukukhupha okubandayo ukuza njengemfiva "ikhefu" okanye uqala ukuhla. Iziganeko ezimbi kakhulu zentsholongwane, ezibizwa ngokuba yi- sepsis , zingakhokelela ekutshitshiseni kwaye ngoko kuya kuthukutheza kubanda. Ukuba iifungo ezibandayo ziza ngaphandle komkhuhlane ongaphambili, okanye zihamba kunye neempawu ezidweliswe ngothushu ngaphezulu, biza i-ambulensi.
- Olunye uhla lwexinzelelo lwegazi olubizwa ngokuba yi- syncope , edla ngokubangela ukuphelelwa amandla, kunokukhokelela kwi-diaphoresis. Abantu abaninzi baya kuqalisa ukuthuthumela ngokugqithisileyo okanye ngokukhawuleza kwesosiva okanye i- vertigo . Oku kuyafana nokutshitshiswa nokulala phantsi kwinqanaba eliphakamileyo kunye neenyawo eziphakanyisiweyo nazo zisebenza kule nto. Shayela i-ambulensi ye syncope.
- Intlungu ebuhlungu ukusuka kwingozi eyingozi, njengamaqhekeza okanye ukutshitshiswa , kunokukhokelela ekuthungeni okubandayo. Ukuba isigulane esinamaqhekeza aphukile siphuphuma, kukho ukubheja okulungileyo ekuhluphekeni kwaye kunokusebenzisa into yokunciphisa intlungu. Ukuba isigulane esele sithatha into ethile ngentlungu, yambiza ugqirha ukuba uchaze imeko kwaye uxoxe ngamanye amaqhinga okanye utshintsho kumayeza.
- Ukuhlaselwa kwentliziyo kunokukhokelela ekuthungeni okubandayo. Shayela i-ambulensi ukuba i-sweat sweety ibuye neentlungu zesifuba okanye uxinzelelo, okanye uxinzelelo entanyeni okanye ngengalo. Ngaba isigulane sithathe i-aspirin enokulindela ngelixa ilinde i-ambulensi ukuba ifike.
- Ukuphefumula okufutshane kunokubangela ukungabikho kwe-oksijini egazini. Xa ingqondo yomguli iqala ukukhanga i-oksijeni, ukuphazamiseka kwengxaki kudala, kubangele ukukhupha, phakathi kwezinye izinto. Khangela ezinye iimpawu zokuphefumula okufutshane kwisigulane ngokufudumala okubandayo, njengokukhathala kunye nokuzivocavoca kakhulu okanye ukuphefumula. Ukuba isigulane sinokomoya, qiniseka ukuba ikhona kwaye ubize i-ambulensi.
- Isoga encinci kwigazi (i- hypoglycemia ) yinkxalabo eqhelekileyo kubantu abanesifo sikashukela. Ingqondo ibhekiselele ukungabikho kweswekile njengento engxamisekileyo yongxamiseko njengokungabikho kwe-oksijeni. Impendulo ifanayo, kubandakanywa ukukhupha okubandayo.
Ukuba umntu onesifo sikashukela udidekile, biza i-ambulensi uze unike isigulane nge-glucose ukuba iyafumaneka. Ukuba isiguli singasiphuza, zama ijusi yesithelo xa i-glucose ingasondeli.
Ekugqibeleni, ukwesaba kunye nokuxhalaba yizona zizathu ezibangela ukunyamezeleka kwabani na. Nantoni na evela ekukhathazeni okukhulu ukukhathazeka kwansuku zonke kunokukhokelela kwimfazwe okanye kwimpendulo yendiza kunye nayo yonke imiqondiso ehamba nayo, kubandakanya ukukhupha okubandayo.
ILizwi
Ngamanye amaxesha ukukhupha kubanda kubonisa ingxaki engundoqo. Kukho ezinye izizathu zokukhupha ezibandayo ezingenakwenzeka ngokukhawuleza, ezifana neenguqu ze-hormone eziza emva kokuphuma komzimba okanye izimo ezingapheliyo njengomhlaza.
Kubalulekile ukuxoxa ngeziganeko eziqhelekileyo kunye neempawu zeengxaki zonyango ezingapheliyo ugqirha wakho. Okona kubaluleke ukuba, ukuba unenkxalabo ngokukhupha okubandayo-ngokukodwa okokuqala kwenzeka-bona ugqirha.
> Umthombo:
> Kyaw TH, uSullivan L, iKlingsberg RC. Umfazi oneminyaka engama-45 ubudala kunye neeveki ezi-3 zeengqungquthela kunye nobusuku. Esifubeni. Ngo-2016 uMar; 149 (3): e87-90. i-doi: 10.1016 / j.chest.2015.08.014.