Isingeniso
Kukho iintlobo ezimbini eziphambili ze- stroke . Ekugqibeleni, zombini ingxaki ebonakalayo ngegazi elingenako ukuhamba apho kufanelekile. Kwi-stroke ye-ischemic, igazi aliqhubi kwi-artery evinjiweyo, kunye neeseli zengqondo zifa ngenxa yokuntuleka kwe-oxygen.
Yintoni i-Intracerebral Hemorrhage?
Nge-stroke ephazamisayo, igazi likhupha umbhobho oqhekekileyo ngqo kwiingxube zeengqondo kunokuba ziqhutywe emifuleni yegazi. Xa i-artery iphuka engqondweni, igazi liqhubezela iicyunu zesicatshulwa ngaphandle njengoko lilwa nesithuba ngaphakathi kweckull.
Ngenxa yoko, izicubu zengqondo zixhatshazwa kwaye zingafa. Ukuba isisu seengqondo sichitha kakhulu, ukulimala ngonaphakade kunye nokufa kunokubangelwa.
Yintoni Ebangelwa I-Intracerebral Hemorrhage?
Esinye isizathu esivakalayo sesisu esiswini somzimba sisifo esibuhlungu ; nangona kunjalo, ngamanye amaxesha ukubola kwamanzi kubonakala ngathi kwenzeka.
Isizathu esona siqhelo sentsholongwane ye-intracerebral hemorrhage yipembelelo ephezulu yegazi ( uxinzelelo lwegazi ). Ingcinezelo ephezulu yengcinezelo yegazi inokunciphisa iindonga zeetriyiti, ingakumbi ekujuleni kwengqondo apho iinqanawa ezincinci zisuka kwimibhobho emikhulu. Xa uxinzelelo oluphezulu luqhutyana nezo zindonga ezibuthathaka zegazi, i-artery ingaqhuma.
Kwakhona akuqhelekanga ukuba i- stroke ischemic ibe yindawo yokukhupha. Le nqubo ibizwa ngokuba nguguquko olushushu. I-stroke i-ischemic iyabulala izicubu zengqondo, kwaye izicubu zengqondo efile zibuthathaka ngakumbi kunokuba zibuchopho. Olu qhekeka luquka iindonga zeminye imithana yegazi, leyo leyo iyakwazi ukuphuka.
Ekubeni i-stroke isichemikhe ivame ukuphathwa kunye negazi, abagulise imithi nabo banomdla kulo hlobo lwe-intrarebral hemorrhage.
Nangona uxinzelelo lwegazi oluphambili luyimbangela eqhelekileyo ye-intracerebral hemorrhage jikelele, isizathu esivakalayo sokuphuma kwegazi siyahlukahluka ngobudala. Kudala, i-disorder ebizwa ngokuthi i- cerebral amyloid angiopathy ingakhokelela ekuhambeni kwegazi.
Kule ngxaki, iprotheni engavumelekanga ebizwa ngokuba yi-amyloid eyakha ezindongeni zemithambo yegazi. Oku kwenza imithwalo yegazi ibe yomelelekile kwaye iphule kalula. Ngokungafani nokuxhamla komzimba ongasenyongweni, okwenzeka rhoqo ngaphakathi kwengqondo, i-amyloid angiopathy ngokuqhelekileyo ibangele ukuphaphaza emphefumlweni wengqondo. Kwabantwana, ukungaqhelekanga kwe-vascular disinitalities yiyona nto ibangela ukuba i-intracerebral hemorrhage yangaphandle. Ngethamsanqa, ezi ziqhelekanga.
Abanye abanegalelo kwi-intrarebral hemorrhage ziquka:
- izicubu zeengqondo
- vasculitis
- ukumbumba
- moyamoya
- cocaine kunye nama-amphetamines
- izifo ezifana ne- herpes simplex encephalitis
- igazi elincamisayo
- izifo ezibangelwa ukuphuma kwegazi
Ziziphi Iimpawu Zemimiselo Ye-Intracerebral Hemorrhage?
Omnye onesifo somzimba esiswini angase abe nemiqondiso ye-neurological like numb numbness, tingling, okanye ubuthakathaka, kufana ne-stroke ye-ischemic. Iimpawu zeengqondo ziya kuxhomekeka kwindawo yokuphuma kwegazi. Ukongezelela, igazi lingakhokelela kwingcinezelo eyongeziweyo ekhanda, ekhokelela entlokweni, isisongela, ukuhlanza nokunciphisa ukuqonda .
Ngenxa yokuba izicubu zengqondo zithintela ukuxineka ngegazi, iimpawu zesisu esiswini se-intrarebral sitshisa ukugqithisa ngaphezu kwemizuzu ukuya kwiiyure.
Oku kuhambelani nokuqhekeza kwesigxina, okwenzeka ngokukhawuleza.
I-Intracerebral Hemorrhage Diagnosed?
Ukongezelela ekuhloleni isigulane, oogqirha baya kufuna ukulandelelana kwentloko ye-tomography ( CT ). Igazi elitsha liza kubonakala ngokukhawuleza kwi-CT scans.
Ziziphi Iingonyango ze-Intracerebral Hemorrhage?
Ngethuba le-intrarebral hemorrhage ifunyenwe, umonakalo othile uza kuyenziwa. Ugxininiso luya kubakho ukuyeka ukuphuma kwegazi ukuba kungabi nantoni. Uxinzelelo lwegazi luya kufuneka lulawulwe ngokuqinile. Ukuba kukho i-blood-thinner kwinkqubo yesigulane, amayeza anganikwa ukuba aguqulwe.
Isinyathelo esilandelayo kukuthintela nayiphina imiphumo yecala kwi-hemorrhage, efana nokunyuka kwengcinezelo. Ukuqinisekisa ukuba isigulane sinakekelwa kakuhle, uninzi lwezigulane ezinomdlavuza we-intracranial zihanjiswe kwi- ICU ye-neurological .
Ziziphi Iingxaki Zokubuya Kwi-Intracerebral Hemorrhage?
Kuphakathi kwama-30 ukuya kuma-50 ekhulwini abantu abanomdla wokungena emzimbeni angeke baphile ngaphezu konyaka. Indawo kunye nobukhulu bokuphuma kwegazi, kunye nobudala, impilo kunye nenqanaba lokuqonda kwexhoba, yonke into ibe yintlekele yokuphila. Ukuba ixhoba lalinomsoco wokugcoba igazi, isiphumo sinokuba sibi nakakhulu.
Kunzima ukuthetha ukuba kaninzi kangakanani abantu abane-intracerebral hemorrhage babuyela kwizinga elifanelekileyo lokusebenza ngokuzimeleyo. Abanye abantu bakholelwa ukuba ngenxa yokuba igazi lichitha iicycle tissue kunokuba liphange ngqo i-oksijeni, abantu abasinda kwi-stroke enokubangela ukuba babe neziphumo ezintle xa kuthelekiswa nabantu abaneentlobo zesisu ezifanayo. Nangona kunjalo, kunzima ukuqiniseka. Uqikelelo olutshanje lwesiphumo esifanelekileyo emva kwe-intracerebral hemorrhage ukusuka kwi-12 ukuya kwi-39 ekhulwini. Olunye ulwazi luyadingeka ngokucacileyo.
Imithombo:
UAllan H. Ropper, uDaryl R. Gress, uMichael .UDiringer, uDeborah M. Green, uStephan A. Mayer, uTomas P. Bleck, u-Neurological ne-Neurosurgical Care Intensive, I-Fourth Edition, uLippicott Williams noWilkins, 2004
I-Sacco S, i-Marini C, i-Toni D, i-Olivieri L, i-Carolei A. Isiganeko kunye nokusukela kwiminyaka eyi-10 yokusinda kwe-intracerebral kwi-registry-based based. Stroke. 2009; 40 (2): 394.
van Asch CJ, Luitse MJ, uRinkel GJ, van der Tweel I, Algra A, uKlijn CJ. Isiganeko, i-caseal fatality, kunye nesiphumo sokusebenza kwesifo se-intrarebral ngokwexesha, ngokubhekiselele kwiminyaka yobudala, isondo, kunye nemvelaphi yobuhlanga: ukuhlaziywa okucwangcisiweyo kunye nokuhlaziywa kwemeta. Lancet Neurol. 2010; 9 (2): 167.