I-Sjogren's syndrome yaqanjwa ngokuthi nguHenrik Sjögren, ugqirha wezilwanyana waseSweden. I-Sjogren's Syndrome yimeko apho isistim somzimba sokuzivikela komzimba sichaphazela izilwanyana zaso. Kwabaninzi abanesifo, bahlasela i-salivary gland kunye neengqungquthela ezilahlayo, ezivelisa iinyembezi . Iyakuchukumisa amathambo kunye nezinye izilonda zomswakama emzimbeni. I-Sjogren iyisifo esaziwayo kwi-care care eye ngenxa yokuba abantu abanesimo bahlala behlushwa ubunzima bamehlo kwaye kaninzi ngamaxesha oogqirha bamajoni baxilonga kwaye baphatha isifo somzimba esomileyo phambi kokuba isiguli sisifumene ngokusemthethweni sine-Sjogren ngokunyamekela kwabo ugqirha okanye i-rheumatologist.
Iimpawu
Amehlo adibeneyo akwazi ukuzibonakalisa ngeendlela ezahlukeneyo. Ngaphandle kokumisa nje, amehlo omile angabangela oku kulandelayo:
- Ukuvalelwa komzimba ngaphandle
- Isanti, ukuva
- Ukukhanya kokukhanya
- Ukutshintshiselana, umbono onqabileyo
Abantu abaneSjogren's syndrome nabo banakho iimpawu ezilandelayo:
- Umlomo omile
- Unzima ukugwinya
- Ukuqhekeza okanye ukubola kwamazinyo
- Iintlungu kunye neentlungu zomzimba
- Ikhumba elomileyo okanye i-skin rashes
- Ukuhlahlela
- Ukuma komzimba
- Ubungqina kwiingalo nasemilenzeni
- Ukukhathala okukhulu
Izizathu
Abaphandi abaqinisekanga oko kubangelwa i-Sjogren's syndrome. Nangona kunjalo, imeko iya kuqhutywa kwiintsapho. Kucingelwa ukuba kuhambelana nesigqi esithile abanye abantu abaphetheyo kubangelwa ukuba baveze eso sifo xa bebangela. Le ntshukumo, enokuba yintsholongwane yentsholongwane, ukusuleleka kwintsholongwane okanye ukuxinezeleka, isebenzise umzimba womzimba. Xa oku kwenzeka, isimiso somzimba sokuzikhusela singase sibe nobudlova. I-Sjogren's syndrome iphinda ivele kunye nezinye izifo ezinzulu zempilo ezifana ne-lupus, i-rheumatoid arthritis okanye i-scleroderma.
Ukuxilongwa
Ugqirha wakho uza kuphinda ahlaziye imbali yakho yezobugqirha kunye neentsapho ukufumanisa iimpawu okanye ezinye izifo ezinokuthi zihlobene. Iimvavanyo zegazi ziyalelwe ukuba zikhangele ezinye izifo eziza kuthi zikhoyo. Kwakhona, ugqirha uya kuhlola isifo sakho sezintso kunye nesibindi. Ugqirha wakho unokuphinde akubhekise kwidokotela wamazinyo ukuba ahlole ukunyuka kwamazinyo.
Ugqirha wakho unokukuthumela kwi- optometrist okanye i-ophthalmologist ukwenza iimvavanyo ezithile ukujonga iimpawu zesifo somlenze omile. Ezi mvavanyo zingafaka oku kulandelayo:
- Ukucwangcisa ukukhanya kwesibane: Oogqirha bamajoni basebenzisa i-bio-microscope ekhethekileyo ebizwa ngokuthi isibane sokuqhafaza ukuba uhlolisise inxalenye yangaphambili yelizwi ngempawu zomile. Idayi zifakwe kwijoni ukugqamisa iindawo ezingonakaliswe ngamehlo omeleyo okanye zibonise iiseli ezifile okanye ezenziwe.
- Uvavanyo lukaSchirmer lweentlungu: Uvavanyo lwe-tears lwe-Schirmer yindlela yokulinganisa ukuba uninzi lwezinyembezi ozibekayo ngokubeka amaphepha amabini okugulisa kwizonyango emehlweni ukuba ulinganise umlinganiselo wemveliso yokulila. Nangona u vavanyo lugqibekanga kakhulu lunikeza oogqirha ingcamango enhle malunga nendlela omile ngayo amehlo akho angathelekiswa nokuqhelekileyo.
Unyango
Izinyango ezininzi zokwelapha ziyafumaneka ekuphatheni i-eye eye syndrome.
Iinyembezi zokwenza izinto: Iinyembezi zokuzikhusela ziyindlela yokuqala yokukhusela amehlo omeleyo. Iinyembezi zokufakelwa zifumaneka kwi-counter kwaye ziza kwiintlobo ezahlukeneyo kunye neemveliso. Iinyembezi zokufakelwa kufuneka zifakwe ngamaxesha amaninzi ngemini ukufezekisa umphumo ofunwayo. Iinyembezi zokuziqhelanisa zenza kokubili ukuphilisa ubuso obomileyo kweso kwaye uphathe iimpawu zamehlo ezomileyo ezinokuba neziguli. Iinyembezi zokufakelwa zifumaneka kwiifom ezigcinwe kunye nezingagcinwanga. Ngenxa yokuba iinyembezi zokufakelwa zithathwa ngamaxesha amaninzi ngemini, iinyembezi ezingalondoloziwe zicingelwa ukuba zincinci.
- Iigels kunye namafutha: Kwizigulane zamehlo ezinzima kakhulu, i-gels kunye namafutha aphakanyisiwe. Iibelisi kunye namafutha anxiba iliso ixesha elide kwaye linokunika umphumo okhuselekileyo. Iigel kunye namafutha angeniswa kwisiso ngexesha lokulala likhusela ubusuku.
- Iipelisi: Iipellets zivame ukuba zenziwe nge-hydroxypropyl methylcellulose, ikhemikhali efunyenwe kwezinye iinyembezi zokufakelwa, iigel kunye namafutha. Ezi zibhokhwe zingafakwa phantsi kwekhosidi. Ukushisa komzimba ngokunyanisekileyo kuvumela ukuba banyibilike kwaye banikeze umthombo ophuculweyo, oqhubekayo wokucoca.
- I-Cyclosporin A: I- Cyclosporin A, efumaneka ngegama legama elithi Restasis (Allergan, Inc.), isichengechunge se-immunomodulatory esitshintsha i-system immune system malunga nebala elilahlayo ukuze iso lakho lenze iinyembezi.
- Ukugqithiswa kwamatyala (iplagi): Ukukhutshwa kwamatyala yinkqubo apho i-optometrist okanye i-ophthalmologist ifaka iplagi encinane, ngokuqhelekileyo eyenziwe nge-silicone, kwi-puncta (ukuvulwa kwenkqubo yokucoca iinqabana) ukucotha okanye ukuthintela imilambo yezinyembezi eziqhelekileyo. Abanye oogqirha baya kukhetha ukukhupha izidumbu, nangona oku kungabangela ukuba kunqabile kwaye kusigxina.
- Isigqoko sokugqoka okanye ukutshiza: Izigulane zamehlo ezinomileyo kufuneka zijike okanye zicime nawaphi na abalandeli begumbi kwiindawo abalala kuzo. Kwakhona, ezinye izigulane zingayifumana ukusila ngaphantsi ukugqoka ipaki okanye ukulala imaski phezu kwamehlo abo ebusuku ukunciphisa ukutyhila.
- I-Blink rhoqo: Oku kunokuzwakala kungaqhelekanga, kodwa izigulane zamehlo ezomileyo kufuneka zizame ukucinga ngokucokisa ngaphezulu. Xa ubonakala ngakumbi, ukwandisa ukusalalisa kweengqumbo ezintsha phezu kwamehlo. Kwakhona, Ukuba usebenzisa ikhomputha okanye ufunde ixesha elide elide, thabatha ikhefu rhoqo. Xa ugxila kwizinto ezinjengekhompyutheni yekhompyutheni, izinga lakho le-blink linciphisa.
- Ukuhlaziywa kwamachiza: Wena kunye nodokotela wakho kufuneka uqaphele kwaye uhlolisise amanye amayeza onokuthatha, njengama-antihistamines, anokuthi kubangele ukoma. Amanye amayeza anokubangela ukomisa yi-decongestants, i-diuretics, i-anti-tyyrtic drugs, ezinye izidakamizwa zokulwa ne-antipsychotic, i-tranquilizers, ezinye iindiza zamachiza zegazi kunye nezidandlululo.
- Yongeza i-humidifier kwigumbi lakho lokulala: I-humidifier iya kubangela ukuba iinyembezi ezimbalwa zikhuphuke ebusweni belihlo.
- Phuza amanzi amaninzi: Ukusela amanzi amaninzi kuya kukuthintela ukukhulelwa kwamanzi kunye nokunciphisa ukoma okuninzi.
- I-Tarsorrhaphy: Kwiimeko ezinzima zeso elomileyo, oogqirha banokubheka ukuvalwa ngokukodwa kwamagqabi. Oku kwaziwa ngokuba yi-tarsorrhaphy. Le nkqubo iyanciphisa ummandla wendawo ofuna i-lubrication.
Oko Kufuneka Ukwazi
Uninzi lwethu luye lwabona iimpawu zamehlo ezomileyo ngexesha elithile ebomini bethu. Nangona kunjalo, ukoma okwenzeka kwiSjogren kunzima ngakumbi. Ubunzima, amehlo anomsindo angapheliyo angenza iindawo ezinomileyo kwi-cornea, isakhiwo esicacileyo se-dome-engxenyeni yangaphambili yeso. La mabala angadala kwaye abe zizilonda ezinokusuleleka. Kwakhona, ukoma olungapheliyo kunokubangela ukonakala kwe-cornea kunye ne-conjunctiva. Ukuba imeko ibuhlungu ngakumbi, izigulane zinokulahlekelwa ngumbono.
Imithombo:
UCatania, uLobert J. Primary Care of Section yangaphambili, Uhlobo lwesiBini, i-Copyright 1995 ngu-Appleton & Lange.