Ukuchaza nokucacisa imeko
Ukubethelwa komzimba kunye nokugula komzimba ziimeko ezimbini eziqhelekileyo ezichaphazela ingqondo. Zivame ukuqhutyana ndawonye kuba bobabini banomdla wokukhula kwiminyaka yobudala. Kudideka ukwazi ummahluko phakathi kwesifo kunye nokuphazamiseka kwengqondo, kwaye kukho ezinye iimeko ezahlukileyo ezahlula ezi zimbini.
Kodwa ngamanye amaxesha isifo kunye nesifo sengqondo se-dementia ziqhutyana ndawonye kuba iintlobo ezithile zokubetha zingabangela uhlobo lomqondo wokugula ngengqondo obizwa ngokuba yi-mental dementia.
Yintoni i-Vascular Dementia?
Iimpawu eziqhelekileyo zengqondo ye-vascular dementia zibandakanya ukulibala, ukungabikho kwengqondo, ukudideka nokuguquka kwemizwelo. Ukutya kunokutshintsha, ngokukodwa ukubonakalisa njengokulahlekelwa kwesidlo. Abanye abantu bavame ukulala ngaphezulu, ngelixa abantu abaninzi abaneengxaki ze-dementia ze-vascular balahlekelwa izinto ezibalulekileyo okanye balahleke, nakwiindawo eziqhelekileyo. Abantu abahlala neengxaki ze-dementi ye-articular can stop stop taking care of personal hygiene, bangakwazi ukuphazamiseka kwaye babe neengxaki zokuziphatha nezigqibo.
Nangona iintsapho ezininzi zivame 'zamkela' ukunyuka kwengqondo njengengxaki yobomi, kubalulekile ukubona ugqirha lwezempilo ukuze uthole ukuchonga ngokuchanekileyo kweso sifo sokugula komzimba ngenxa yokuba unyango lwe-dementia ye-vasenti luhlukile kunonyango lwezinye iintlobo zomqondo weengqondo .
Ukunyangwa kwengqondo ye-vascular dementia kugxininiswe ekukhuselweni kwe-stroke, ngelixa unyango lwezinye iintlobo zentsholongwane yengqondo lujoliswe kumachiza avimbela ukutshabalalisa kweeseli zobuchopho.
Ngokomzekelo, kukho amayeza avunyelwe ukunyangwa kwesifo se-Alzheimer esingaba yilungileyo imithi yezinye iintlobo zeengqondo zomqondo.
Ngaba umntu oyedwa unokufumana i-Vascular Dementia kunye Nohlobo Oluthile Lwemvakalelo Ngexesha Elifanayo?
Ezinye iintlobo zesifo sengqondo se-Alzheimer's disease, izifo zesifo okanye i-Lewy yokugula komzimba zingenzeka ngexesha elifanayo ne-dementia yengqondo.
Kwiimeko ezinje, iimpawu zokulibala nokudideka ngokuqhelekileyo kunzima kakhulu ukuhlala kunye nokuba kunokuba luhlobo luni lwesifo sengqondo.
Kutheni iVascular Dementia ikhula?
I-stroke enkulu ibangela ukuba kukho iimpawu ezibonakalayo ezifana nobuthathaka, ukulahleka kombono okanye ubunzima bokuthetha . Kodwa ngamanye amaxesha abantu bafumana iintlungu ezincinci ezingabonakaliyo. Oku kudla ngokuba yi- stroke. Xa ezininzi iintlobo ezincinci zenzeka kwiindawo ezahlukeneyo zeengqondo ngexesha, oku kungakhokelela ekutshintsheni imemori okanye ekutshintsheni ukuziphatha. Le meko idla ngokubizwa ngokuba yi-mental dementia.
Isifo sengqondo se-Vascular dementia sihlala sikhula ixesha elide kunokuba siphumeze. Oku kwenzeka ngenxa yokuba abantu abanamava amancinci atyhubileyo banokukwazi ukuhlawulela ubuncwane obuthathaka kwimemori okanye ukucinga. Ubungqina bobuchopho bokuhlawula izibetho ezincinane kunokubangela ukuba isigulane kunye namalungu entsapho ahlale engazi ukuba izibetho zenzeke. Nangona kunjalo, ekugqibeleni, amalungu entsapho angaqaphela ukuba iimpawu ezinzulu zeengqondo ziququzelele ngokukhawuleza.
Ukwakhiwa komonakalo wengqondo kwimivimbo emininzi kunokubangela ukuba kubekho ukuphazamiseka kweempawu ezibangelwa ukugula komzimba. Iimpembelelo ezongeziweyo zeentlobo ezininzi ezingenangqondo zinganqoba ubunzima beengqondo zokuhlawulela iindawo ezincinci zomonakalo wengqondo.
Ngamanye amaxesha, ukugula okucokisekileyo okanye isifo esincinci singakwazi 'ukukhupha' iimpawu zesifo sengqondo. Xa oko kwenzeka, abanye abantu baphucula xa ugula lugqithisa, ngelixa abanye baqhubeka bebonisa iimpawu ezibonakalayo zokugula ngengqondo nangemva kokuba isigulo siguqule.
Uhlobo lwesifo sengqondo sokubangela ukugula komntu okubangelwa yimivimbo emincinci, i-dementia ye-masentium, ngamanye amaxesha kuthiwa 'isifo sesitya esincinci' okanye i-dementia ephezulu. . Ngokuqhelekileyo kukho ukubonakala komzimba wesifo sengqondo somzimba okanye isifo esincinci sesitya esingafunyanwa ngokucinga ngokusebenzisa i-brain CT okanye i-MRI scan.
Ngamaxesha amaninzi i-neurologist eqeqeshiwe ikwazi ukubona i-dementia ye-masentium ngokusebenzisa imbali yonyango ngokucophelela kunye nokuhlolwa komzimba.
Izibetho ezithintekayo kwi-dementi ye-vascular dementia zivame ukubangelwa zizifo zengqondo , i-hypertension, isifo sikashukela, i-cholesterol ephezulu okanye ukutshaya.
Ukunyamekela Abathandekayo abane-Vascular Dementia
Ukunyamekela izigulane ezineengxaki ze-dementia zentsholongwane kufuna ukuxhaswa kwezinga eliphezulu kunye nokunyamekela kunye nokuphathwa kwezocwangco ukukhusela ezinye iintlobo. Ukukhutshwa kunye nokutshabalalisa imemori nokuqonda kuya kwenzeka ngeentsholongwane, izifo kunye nezifo.
> Imithombo
> UMartin Samuels noDavid Feske, i-Office Practice ye-Neurology, i-2 nd Edition, uChurchill Livingston, 2003
> Inzululwazi yeVascular Contributions to Impairment and Dementia (VCID): Isikhokelo sokuPhuculo lwePhando oluPhambili kwi-Biology ye-Cerebrovascular Biology yeCognitive Decline, i-Corriveau RA, i-Bosetti F, i-Emr M, i-Gladman JT, i-Koenig JI, i-Moy CS, i-Pahigiannis K, i- I-Waddy SP, iKoroshetz W, i-Cellular and Molecular Neurobiology, ngo-2016 Mar; 36 (2): 281-8.