Iingozi Ze-Cancer-Related Insomnia

Ukungazinzanga kuphazamisa iipesenti ezingama-30 ukuya kuma-40 ekhulwini kubantu abaphila ngonyango, kwaye bahlala behlala ixesha elide emva kokuba baphathwe. (Ngokwahlukileyo, malunga neepesenti ezili-15 zoluntu zibambene nale mpawu.) Esi sibonakaliso siqhelekileyo kubasetyhini kunye nabadala, kodwa banokuchaphazela nantoni na.

1 -

Kubaluleka kunye neengozi
Kutheni kubalulekile ukuba umhlaza wokulala unxulumane nomdla? Istockphoto.com/Stock Photo © KatarzynaBialasiewicz

Unokucinga ngokubunzima ukulala xa ucinga ukulala, kodwa ukungazinzi kubandakanya ezinye iindlela zokuphazamiseka kokulala, kuquka ukuvuka ebusuku, ukuvuswa kwangaphambili, nokungakwazi ukulala ngokwaneleyo ngenxa yokudinwa kwemini. Ngenkcazo, ukulala-bhoxa kubakho ngokubusuku obu-3 okanye ngaphezulu kwiveki kwaye lihlala ixesha elide kuneenyanga enye.

I-insomnia syndrome ichazwa njengobunzima bokulala ubusuku obungaphezu kwemizuzu engama-30, okanye ukuvuswa kwebusuku obongeza ngaphezu kwemizuzu engama-30 okanye bobabini, ngokubaluleka kwexesha elichitha ixesha lokulala ngexesha lokulala embhedeni engaphantsi kwama-85 ekhulwini. Ukubizwa ngokuba yi-syndrome kufuneka kubekho ubungqina bokungasebenzi kakuhle kwemini. Ingaba ungayifumana le miqathango, okanye ukuba awukwazi ukuhlangabezana nale migqaliselo, ukuba ukugubalazela kukuchaphazela ubomi bakho, kubalulekile ukuthetha nodokotela wakho.

Nangona kwenzeka ngokungaqhelekanga kubantu abanomdlavuza, izigulane ezininzi aziyikuzikhupha, kwaye amaninzi amaninzi akwazi ukubuza. Kodwa oko akuthethi ukuba yingxaki encinci. Khangela ezi zilayidi ezilandelayo ezichaza ukuba kubaluleke kangakanani ukungabikho kwe-insomnia xa kufikelele ekuhlaleni kwabantu abanomdlavuza.

2 -

Ukukhathala komhlaza okuxhomekeke kwi-Insomnia
Ukuqhawulwa yimbangela ebalulekileyo yokhathala komhlaza. Istockphoto / Stock Photo © deeepblue

Ukukhathala komhlaza ngenye yezona zimpawu ezinomsindo ezichaphazela abantu abanomdlavuza, kunye nokulala ngenxa yeso sizathu esibalulekileyo.

Ingakanani Imiphumo Yokuba Ingqumbo Inokuphelelwa Komhlaza?

Kwisifundo esibhekisele kwizigulane zomhlaza wamaphaphu ezithatha i-chemotherapy, ukungazinzi kubonwa njengowesi - 3 ekhokelela ekubeni ngumhlaza wesifo e . Ukuqhawula i-insomnia kubaluleka emva kokuphefumula nokuphefumula, kodwa ngaphambi kokuxhalabisa, imeko yesondlo, kunye nokusebenza komzimba. Ngokubanzi bekuvelelwa ukuba ukulala ngenxa yokulala kwabantu kwakunomphumo ogqithiseleyo ngokukhathala kwezizathu ezibhaliweyo .

Xa siva malunga neengcebiso zokujamelana nokukhathala komhlaza , ukuzivocavoca kuvame ukuphakama kwiluhlu. Mhlawumbi i-sleepiness kufanele ibhekiswe kwizinga elingaphezulu kunokuba liqeqeshe abaqeqeshi bempilo abanakekela izigulane zomhlaza. Musa ukulinda ugqirha ukuba akubuze malunga nokulala. Ukuba ukuphazamiseka kokulala kukuchaphazela ubomi bakho, thetha.

3 -

Umsebenzi oNciphisa uMzimba
Ukungazinzanga kungabangela ukunciphisa umzimba. Istockphoto.com/Stock Photo © Eraxion

Izifundo ziye zafumanisa ukuba ukulala ngongobungqina kuguqula umzimba wamagciwane kunye ne-endocrine, kwaye unempembelelo enamandla kumngcipheko wezifo ezithathelwanayo. Ukususela ekubeni unyango lwezonyango ezinjenge-chemotherapy lunokumisela umntu kwiintsholongwane, oku kunokuba yinkathazo kabini.

Sekude kwaziwa ukuba ukulala ngenxa yokulala kwabantu kunokuchaphazela ukusebenza kakuhle kwe-immune system. Izifundo zijonge impendulo yokugonya (ukuba amandla omzimba ukuba "afunde" ekuvelele ekugonyeni nasekukhuseleni ukukhusela ukuba kufuneka afikelele kwisi sifo esithatheleneyo) baye bafumana impendulo engamahlwempu omzimba kubantu abaye bahlaselwa yintlungu ngexesha lokugonywa.

Isistim sokuKhuselana ne-Immune System sibalulekile kwiCreatcer Treatment

Ngokuqinisekileyo, umngcipheko wokusuleleka kubalulekile kubagulane bomhlaza, kodwa oko kuthethwa kutshanje ngokubanzi, kuyimpembelelo yesistim somzimba sokukhupha umzimba womhlaza. Inqanaba elandayo ngokukhawuleza le-immunotherapy, eliye lafumana ukuphumelela kwimizimba ethile ye-cancer esecaleni kwexesha elidlulileyo, isekelwe kwimfundiso yokuba ukulwa nokugqithisa, kufuneka sibuyisele kwaye sivuselele umzimba wethu omzimba. impendulo kweso sifo. Kubonakala kulo mongo, ukunyamekela ngokufanelekileyo kokulala ngendlala kungaqwalaselwa kungekudala 'unyango' lomhlaza.

4 -

Umsebenzi ongamahlwempu kwi-Daily Life
Ukungazinzanga kungonakalisa ukusebenza komhla. Istockphoto.com/Stock Photo © nandyphotos

Kuba nabani na owake wakhathala-kwaye ndicinga ukuba kubandakanya nabani na ukufunda le nqaku - umphumo wobuthongo obumpofu ubandakanya okungaphezulu kokuvakalelwa. Enyanisweni, imibutho efana ne-FAA kunye ne-AMA yenze imithetho yokukhusela ngokusekelwe kwimiphumo eyingozi yokuntula ukulala.

Ukungabikho kunye nokuxinwa kunye neMemori

Ukungazinzanga kunganciphisa ingcamango enokuyenza imisebenzi yokuphila kwansuku zonke kunye nemisebenzi yengozi. Imemori iphinde ichaphazeleke kakhulu ngenxa yokungakwazi ukulala, okuchaphazela iindawo ezininzi zobomi.

Umfanekiso ongasentla uyisikhumbuzo sokuba sonke sinokubandezeleka ngemiphumo yokulala, kungekhona nje abaqhubi, kunye nabahlali abathintekayo. Ukunciphisa ukuxinwa kwi-insomnia kunokukhokelela kwiingxaki eziqhubekayo ebomini bethu, ezinokubangela ukuba kubekho iingxaki. Sisandul 'ukuva malunga nemiphumo ekhoyo yokunciphisa imemori ngenxa yokungabikho kokulala kubahlali abathintekayo. Kodwa kuthekani ngomphumo kubantu abanomdlavuza abazama ukufunda ulwimi lwesifo sabo? Ukongeza kwi- chemobrain encinane njengempembelelo yechemotherapy ? Ngombulelo, kukho into enokuyenza ukuphathwa ngongqimba njengokuba kuya kuxutyushwa kwinqaku le-3 kulolu chungechunge.

5 -

Ukunciphisa Ukunyanzeliswa Kwezonyango
Ukungazinzanga kungaphazamisa ukunyamekela unyango lomhlaza. Istockphoto.com/Stock Photo © drliwa

Ingxaki eqhelekileyo kodwa ingaqhelwanga rhoqo, yimpembelelo yokungabikho kokunyamekela kunyango. Ubuthongo bemini ngenxa yokungazinzi kungakhokelela ekutyunjweni kweklinikhi, ukuvakashela i-chemotherapy, ukuhanjelwa kweemitha zonyango kunye nokunye, okunokuchaphazela zombini iimpawu kunye nesiphumo kubantu abaphila nomhlaza.

Ekhaya, ukukhathala ngenxa yokuphazamiseka kokuphazamiseka kunokukhathazeka ngokuphathelele unyango lomhlaza. Amachiza amaninzi asetyenziselwa abantu abanomdlavuza, zombini i-anti-cancer andrapies zokulawula iziphumo zecandelo lezo zonyango, zihlala zithathwa kwi-regimen yexesha elichanekileyo. Amanani alahlekiweyo, kunye namaxabiso athathwa ngendlela engafanelekanga, anokukhokelela ekulawuleni kakubi kweempawu kunye nokunciphisa okunokwenzeka ukuphumelela kwonyango.

6 -

Ukuxinezeleka
Ukungazinzanga kungadlupha ngakumbi ukudandatheka okuhlobene nomhlaza. Istockphoto.com/Stock Photo © KatarzynaBialasciewicz

Ukungazinzanga kungakhokelela ekudakaleni, imeko eqhelekileyo ngokwaneleyo emdlalweni . Ngokwayo, malunga neepesenti ezili-15 ukuya kuma-25 ekhulwini labantu abanomdlavuza bafanelekile ukunyamezela okungahambi kabuhlungu. Enyanisweni, ukuxinezeleka ngenye yeempawu ezinqabileyo zokungazinzi okuzinzima ukuzibona kwaye zigatywe ngabantu abaninzi.

7 -

Uhlengahlengiso Lokusinda
Ukungazinzanga kunganciphisa umdlavuza. Istockphoto.com/Stock Photo © MCCAIG

Ubuthongo budibene nomdlavuza womhlaza kwiindlela ezininzi ezahlukeneyo, kunye neengcambu ezahlukeneyo. Ukuphela kobutyebi bokulala kubonakala kunokunyusa umngcipheko womhlaza, kodwa kubonakala kuncitshiswa kubantu abasemdlavuza.

Uphando olutshanje lufumene ukuba ukuphazamiseka kokulala kukuzimela ngokuzimeleyo kokusinda kubasetyhini abanomdlavuza ophezulu, kwaye ixesha lokulala, nangaphambi kokuxilongwa, luyinto ebalulekileyo ekusindeni.

8 -

Umgangatho ophantsi woBomi
Ukungazinzanga kunganciphisa umgangatho wobomi kubantu abanomdlavuza. Istockphoto.com/Stock Photo © JackF

Ukungazinzanga kunokuchaphazela umgangatho wobomi kwizigulane zomhlaza, zombini ngexesha lonyango kunye nexesha elongezelelweyo emva kokuba unyango lugqityiwe.

Ukongeza oku kumanyathelo athile afana nomsebenzi wokuzivikela komzimba, kunye nokuphila okuphantsi kunye nokunyangwa kokulala nokungabikho kokuphazamiseka kokulala kufuneka kuphakanyiswe phezulu ekuhlaziyweni kweempawu zabantu abanomdlavuza nangethuba lokusinda.

9 -

Iphakamisa ingozi yeCcercer
Ukuphazamiseka ubuthongo kunye nokuguquka komsebenzi kuphakamisa ingozi yomhlaza. Istockphoto.com/Stock Photo © KataryzynaBialasiewicz

Xa kuxoxwa ngokubaluleka kokulala, kubalulekile ukuqaphela ukuba abantu abaneengxaki zokulala okanye abathathe inxaxheba emsebenzini wokutshintsha banomngcipheko ophezulu wokuba nomhlaza . Enyanisweni, umsebenzi wokuguqula uye wabhalwa i-carcinogen yomntu (i-agent engumdlavuza).

Ngoko ke, kungekhona nje ukulala ngenxa yimeko enzulu kulabo abanomdlavuza, into efanelekileyo yokuvavanya nokuphatha, malunga nantoni na. Ngenxa yokubaluleka kokungaphazamiseki ukulala okuxoxwa ngayo, yenza unyulo kunye ne-oncologist yakho namhlanje ukuba uvakalelwa kukuba ubusuku bakho bukushiya ngamandla angaphantsi kunokuba kufanele.

> Imithombo:

> David, M., noH. Goforth. Ixesha elide kunye nexesha elifutshane lokungabikho komhlaza kunye nokungenelela ngempumelelo. Iphephandaba leMhlaza . 2014. 20 (5): 330-44.

> Irwin, M. Ukudandatheka kunye nokungabikho komdlavuza: ukwanda, iziganeko zengozi, kunye neziphumo kwimiphumo yomhlaza. Iingxelo zengqondo zengoku . 2013. 15 (11): 404.

> Irwin, M. Kutheni ubuthongo bubalulekile kwimpilo: imbono ye-psychoneuroimmunology. Uphononongo lwangonyaka kwi-Psychology . 2015. 66: 143-72.

> Kamath, J., Prpich, G., no S. Jillani. Ukuphazamiseka Kwebhedlele Kwiziganeko Zonyango. Iiklinikhi zeengqondo zeNyakatho Melika . 2015. 38 (4): 825-41.

> Long, N., Thanasilp, S., no R. Thato. Imodeli ye-causal yokukhathala kwizigulane zomdlavuza wamaphaphu ezithola i-chemotherapy. I-European Journal ye-Oncology Nursing . 2015 uNgo-7. (Epub ngaphambi kokuprinta).

> Palesh, O. et al. I-Actigraphy-ukulinganiswa kokulala kokulala njengento ebalulekileyo yokusinda phakathi kwabasetyhini abanomdlavuza ophezulu. Ukulala . 2014. 37 (5): 837-842.