Ukuqonda i-Erysipelas (Umlilo waseSt. Anthony)

Ukutheleleka kweBhaktheriya ebizwa ngokufanelekileyo ngokuKhanya kwayo

I-Erysipelas yintsholongwane yebhaktheriya yesikhumba edla ngokuquka inkqubo ye-lymphatic. I-Erysipelas yaziwa nangokuthi ngumlilo waseSt. Anthony, inkcazo echanileyo enikwe ukugqithisa komlilo.

Ngaphambi kokusungulwa kwee-antibiotics, i-erysipelas yayisifo esinoyikekayo, ngakumbi kwiintsana. Kwafunyaniswa kude emva kwekhulu le-11, apho kunye neqoqo lezinye izifo zahlanganiswa ngo-Saint Anthony, umgcini wezinto ezilahlekileyo.

Izizathu zeErysipelas

I-Erysipelas idla ngokubangela uhlobo oluthile lweebhaktheriya ezaziwa njengeqela elingu- Streptococcus . Ingabangela ukuba ibenzi ngaphantsi kwezinye iintlobo ze- streptococcus okanye i- staphylococcus btheriya .

Ezinye iimeko ze-erysipelas zidibene nokuxhatshazwa kwesikhumba, ezinjengokuqhekeza, ukusika, okanye ukuxhatshazwa okuvumela ukuba usulelo luphuhlise. Nangona kunjalo, iimeko ezininzi ze-erysipelas ziqala kwesikhumba esilungileyo kunye nakwamalungu omzimba apho i-lymphatic system ikhutshwe khona.

Ukubonakala kweErysipelas

I-Erysipelas esetyenziswe ukufunyanwa ngokukodwa ebusweni. Nangona kunjalo, ngoku kubonakala ngokuqhelekileyo kwimida ephantsi. Oku kubangelwa ukuxhaphaka kweqela elingu- Streptococcus ngokuchasene nohlobo olubangela isifo sobuso ( Streptococcus pyogenes ).

Uluhlu lweempawu luya kuqala ngaphambi kokubonakala kokugqithiswa ngenye indawo ukusuka kwiiyure ezine ukuya kuma-48 kwaye ingaquka:

Ukukhawuleza kuya kuvela emva nje emva nje kwebala elibomvu, elitshisayo, elikhukhulayo, eliqhakazileyo.

Liye luchaza ngokucacileyo imida kwaye linokufana okufana nesicatshulwa esifana nesalathisi se-orange (esiyibhekisela kuyo ngokuthi "inyulo ye-orange").

Ukuxilongwa kweErysipelas

I-Erysipelas ixilongwa ngokukodwa ngokubonakala kwe-rash. Ukuhlolwa kwegazi kunye ne-biopsies yesikhumba ngokubanzi akuncedi nokuxilongwa.

Kwixesha elidlulileyo, isisombululo se-saline ngamanye amaxesha sijojelwe kumda we-rash, sithandwa (sifuna) siphuma, kwaye sihlakulele kwiibhaktheriya.

Le ndlela ayisetyenzisiwe njengoko iimvavanyo ezininzi zingabonakali okanye zenze uhlalutyo olungalunganga.

Ukuba iimpawu zinzima ngokwaneleyo, igazi lingadibana kwaye lihlonyelwe ukuba iibhaktheriya zilawule i-sepsis (isiganeko esisongela ubomi apho isifo somzimba kwisifo senza umonakalo kwizicubu kunye nezitho zawo).

Unyango lwe-Erysipelas

I-Erysipelas iphathwa ngamachiza e-antibiotics, anokuquka i- penicillin , i-dicloxacillin, i- cephalosporins , i-clindamycin, okanye i-erythromycin. Uninzi luyakwazi unyangwa ngomlomo kunokuba lube ne-antiratic (IV) antibiotics. Naluphi na intlungu okanye ukungazinzi kudla ukuphathwa ngokuphumla, ukunyanzeliswa okubandayo kunye nokuphakama komgca ochaphazelekayo.

Nangona kunjalo, kwiimeko ze-sepsis (okanye apho izifo ezingenakuphucula nge-antibiotic yomlomo), unyango lwe-IV lunokumiselwa phantsi kwe-hospitali.

Nangona emva kokunyangwa okufanelekileyo kwintsholongwane, i-erysipelas inokuphindaphinda kwi-18 ukuya kuma-30 ekhulwini lamatyala. Abantu abaxhamla ngokuphindaphindiweyo kubandakanya abo abanomzimba omzimba okanye i-lymphatic system.

Ngenxa yokuba i-erysipelas iyaziwa umonakalo wenkqubo ye-lymphatic (inkqubo ehambisa isistim e-immune ngomzimba), isifo ngokwawo sinokwanda komngcipheko wokuphindaphinda.

Abantu abaneentsholongwane eziphindaphindiweyo bangadinga ukunyangwa ngekhosi ye-antibiotics ephantsi.

> Umthombo:

> Kirmani, N .; Woeltje, K .; kunye neBabck, H. Umhlahlandlela waseWashington wezifo ezithathelwanayo kunye ne-Subspecialty Consult. Lippincott Williams & Wilkins Publishers; 2012; ISBN 9781451113648.