Indlela Ubuntu Bakho Buhambelana ngayo neentloko zakho

Ngaba uyazibuza ukuba ubuntu bakho buhlobene nentloko yakho okanye impilo ye-migraine?

Ngamanye amagama, ngaba umthwalo kunye nentlungu yeentloko zakho okanye ukuhlaselwa kwe-migraine kuthonya ukuba ungubani njengomntu? (Okanye ngokulandelelana) Ngaba ubuntu bakho bubuthonya uhlobo, ubunzima, okanye ubunzima bokuhlaselwa kwakho?

Impendulo, ngokutsho kwengcaphephe yophando lwezenzululwazi, kukuba nguwe, iimpawu ezithile zobuntu zinokudibana neengxaki eziphambili zentloko .

Oko kuthethwa, le nxu lumane nje lithetha umbutho. Iingcali azizange zitshitshise indlela iimpawu zobuntu kunye neentloko zibophelelene kunye, njengoko kunokwenzeka ukuba ubuhlobo obunzima.

Ubuntu kunye neentloko zentloko

Kwisifundo kwi -Journal of Headache and Pain, abathathi-nxaxheba abangama-80 abaneentloko ze- cluster bavavanyelwa iimpawu zobuntu basebenzisa uvavanyo lwe-Salamanca .

Uvavanyo lweSalmanca lulubuzo lwemibuzo elula, eqondekileyo esetyenziselwa ukukhenkca iimpawu zobuntu ezilishumi elinanye ezihlelwe zibe ngamaqela amathathu. Amacandelo amathathu:

Umzekelo wesitatimende kwisifundo seSalamanca siquka:

Iziphumo zophando zibonise ukuba kubathathi-nxaxheba abaneentloko zeentloko, iziganeko zobuntu eziqhelekileyo ziyi-anankastic, ixhala, i-histrionic, i-schizoid, kunye neqondo elincinci nelisigxina.

Ubuntu kunye neMigraines

Iziphumo zovavanyo olukhankanywe ngasentla zafaniswa nophando olwangaphambili oluye lwahlola iimpawu zabantu zobuntu abangu-164.

Xa kuthelekiswa abantu ababini (abathathi-nxaxheba ngeentloko zeentloko kunye nabathathi-nxaxheba abane- migraines ), iimpawu zobuntu zodwa kunye ne-schizoid zifunyenwe zibe zixhaphake kakhulu kubantu abaneentloko zentloko.

Nangona ukuxhalaba kunye nokuxhomekeka kubuntu kwakuqhelekileyo kubathathi-nxaxheba be-migraine kunokuba abathathi-nxaxheba beentloko zentloko, iziphumo zazingabalulekanga.

Ngenxa yokuba iisundu zentloko ziqheleke kakhulu kumadoda kunye ne-migraines ziqhelekileyo kubasetyhini (okwakubonakala nakubantu abafundwayo), abaphandi bafuna ukujonga ukuba iimpawu zobuntu ezifunyanwa phakathi kwabo abaneentloko ze-cluster kunye ne-migraines zingachazwa ngokwesini.

Oku kwakungenjalo, nangona kunjalo, oko kuchaza ukuba impawu zobuntu zibonakala zixhamene nohlobo lwentlungu yesifo (okanye enye into engaziwayo) kwaye kungakhathaliseki ukuba abathathi-nxaxheba bebesilisa okanye bafazi.

Ubuntu kunye neentambo-Uhlobo lweentloko

Kwesinye isifundo esihlolisise abathathi-nxaxheba abangaphezu kwama-300 abaneengxaki zentlungu ezingapheliyo, uvavanyo oluthiwa yi-Eysenck Personality Questionnaire (EPQ) lisetyenziselwe ukuhlola iimpawu zobuntu.

Abaphandi ekufundweni basebenzise amabini ama-EPQ:

Isilinganiselo se-neuroticism sihlola iimpawu zobuntu ezihlobene nokuxhalaba, ukuxinezeleka, ukukhathazeka, ukunyaniseka, ukucasula lula, kunye nokungabi nonyamezelo.

Iziphumo zityhila ukuba xa kuthelekiswa nabathathi-nxaxheba abanezintlu ezingapheliyo zentlungu kubantu bonke, kwakukho iqondo eliphezulu lokuxhatshazwa. Amanqaku e- Lange awazange ahluke phakathi koluntu jikelele kunye nalabo abanezintloko ezingapheliyo zentlungu-isheke esihle kwaye siqinisekisile kule sifundo.

Zithini Ezi Ziphumo?

Iziphumo zezi zifundo zibonisa ukuba iimpawu ezithile zobuntu zinokuba zixhaphake kakhulu kulabo abanesifo esithile esisisiseko seentloko.

Oko kuthetha, akusiyo i-slam dunk yinto yokuba ngenxa yokuba unengxaki ethile yentloko, uya kuba neprofayili ethile yobuntu. Kuyafana nento yokutshintsha-ukuba neempawu ezithile zobuntu akunakukubeka phambili ekuphuhliseni ingxaki ethile yentloko. Kuphela nje umnxibelelwano okanye umbutho, ngoko asiyazi ukuba badibaniswe okanye beza kuqala-njengenkukhu kunye neqanda leqanda.

Kungenzeka ukuba iimpawu ezithile zobuntu eziboniswe kwiimvavanyo zindlela abantu abanokujamelana ngayo nentlungu yabo engapheliyo-ingxabano enokuba yinto engcono kakhulu yokucatshulwa ngokuphanda.

Umntu woBuntu uhlukile kwiNkinga yoBuntu

Khumbula, ukuba nefuthe lobuntu akuthethi ukuba unesifo somntu. Umxholo ngumpawu zobuntu okanye uphawu oluchaza indlela yomntu yokucinga nokwenza. Enyanisweni, baninzi bethu banokuzibona ezinobuninzi beempawu zobuntu kulo lonke uhlobo lweengxaki zobuntu (ngoku kukho 10).

Ngakolunye uhlangothi, ukuphazamiseka komntu ngumzekelo ongapheliyo, ongaguqukiyo wokucinga kunye nokuziphatha okuqala ebuntwaneni okanye ekudala. Umntu onenkathazo yomntu ngokubanzi ubonisa zonke iimpawu ezihambelana nale ntlupheko, kwaye ingxaki yabo iholele ekubandezelekeni kunye / okanye ukuphazamiseka okukhulu kwimihla ngemihla kunye nobudlelwane.

Ngamanye amagama, ukuba nomntu (njengokuba uxhalabele okanye ukuphelelisa) kuthetha ukuba usebenze okanye ucinge ngendlela ethile-kwaye inokukuvumela ukuba usebenze ngakumbi ebomini bakho. Yonke i-balance balance. Ingxaki yomntu iyenzeka xa loo mali ibalwa, ekhokelela ekungasebenzi.

Ngaba Ufanele Uthathe Uvavanyo Lomntu?

Injongo yale nqaku ayifaki ukubonisa ukuba kufuneka ufumane uvavanyo lomntu ngaphambi kokuba ubone ingcali yakho yekhanda okanye i-neurologist. Kodwa, kulabo abanomdla, kungakufanelekile ukuthatha imizuzu embalwa ukugubungela ukuba iziphi iimpawu zobuntu ozibonayo ngakumbi.

Enyanisweni, ukujonga ngokuthe ngcipheko kwimeko yakho kunokukunceda ukuba usebenze kakuhle ngentlungu yakho okanye i-migraine disorder. Ngokomzekelo, ukuba uqaphela ukuba uxhalabele okanye ulungelelaniso, ukuziphatha ngokuzikhusela njengokuzicamngca okanye i-yoga kunokunciphisa intlungu yakho, ngaphezu kokunciphisa ukutyekela kwakho kwendalo ukukhathazeka okanye ukukhathazeka malunga neenkcukacha.

Oogqirha kunye noBuntu kwiMpawu zabo kwizigulane zabo

Ezinye iingcali zingaphetha ukuba iziphumo zezifundo zinomdla ngakumbi kwaye zicinga ngokugqithiseleyo kunokuba zixabiseke ngempilo (kwaye kulungile). Abanye bangatsho ukuba iziphumo zezi zifundo zingabangela iingcali zentloko ukuba ziqwalasele ubunzulu bomntu xa zicebisa intloko okanye unyango lwe-migraine.

Ukukhuthaza ugqirha ukuba abhekise ngakumbi kwisigulana sonke kunye neengcamango zabo nezenzo zabo, kunokuba nje kwisifo esibuhlungu abaye banyamezelayo, sinokuba yinto enhle-indlela epheleleyo yokunakekelwa kwezempilo.

Ngokomzekelo, ukuba siyazi ukuba abantu abanezintlu ezingapheliyo zentlungu zintlobo zengqondo (zithetha ukuba zisengozini yokuxininisa kwaye zixhalabelekile kwaye zixhalabele) ugqirha unokufumana ngaphezulu ukujonga isigulane sakhe ngesifo esingapheliyo ukuxhalaba nokuxinezeleka.

ILizwi

Hlala uqiniseke ukuba uninzi ngaphezu kwengxaki yakho yesifo okanye uluhlu lwezinto zobuntu. Kukho ubunzulu kuwe njengomntu okwenza ube yedwa kunye nekhethekileyo. Oko kuthethwa, kunokuthi ukuba iimpawu ezithile zobuntu onayo ifuthe kwimpilo yakho yempilo, kubandakanywa nentloko yakho okanye impilo ye-migraine.

> Imithombo:

> Aaseth K, Grande RB, Leiknes KA, Benth JS, uLundqvist C, uRussell MB. Impawu zobuntu kunye noxinzelelo lwengqondo kubantu abaneengxaki zentlungu ezingapheliyo. Ucwaningo lwe-Akershus lwekhanda elingapheliyo. Acta Neurol Scand. NgoDisemba ka-2011; 124 (6): 375-82.

> Muñoz I. et al. Impawu zobuntu kwizigulane ezineentloko zentloko: ukuthelekisa nezigulane ze-migraine. J Ubuhlungu bentloko . 2016; 17: 25.

> Muñoz I. et al. Impawu zobuntu kwizigulane ezine-migraine ezingapheliyo: uphando lwamaqela kunye nesigxina kwiinkalo zezigulane ezingama-30. Rev Neurol . 2015 Julayi 16; 61 (2): 49-56.

> Muñoz I et al. Impawu zobuntu kwizigulane ezine-migraine: uphando lwamaziko amaninzi usebenzisa i-questionnaire ye-survey ye-Salamanca. Rev Neurol. 2013; 57 (12): 529-34.