Nangona kukho imingeni, ubomi obuqhelekileyo buninzi kunokwenzeka
Ukuba nomhlaza wemiphunga yemiphunga kuyisiganeko sokuguqula ubomi, kwaye akukho ndlela yokunciphisa imizwa umntu angayihamba emva kokuqhuba inkqubo enjengale. Akunakuze kube lula.
Njengoko naluphi na isifo esisongela ubomi, into eqinisekile ukuba leyo nkalo yesifo ayisoze yaqiniseka. Kwaye oko akuyonto into embi. Nangona sihlala sijolise ekugxileni izinto ezifana nobude bomyinge obuncinane okanye ukufa kwabantu abaqhelekileyo , kukho ithuba lokuba wena, njengomntu, unokugqithisa kakhulu umlinganiselo.
Ukuba nophenyo lwemiphunga ekugqibeleni kuhlose ukwandisa ubomi bakho. Ukuba nokuqonda okungcono kwezinto ezizayo kungakunceda ugxininise oko kubaluleke kakhulu: umgangatho wobomi.
Ubomi boBomi emva koBuphengululi beCyrus
Abaphandi namhlanje banakekele ingqalelo nje kuphela "iminyaka yokuphila" okanye "iziganeko ezimbi" xa belandela izigulane ezithotywe ngumhlaza womphunga wamaphaphu. Bafuna ukwazi okungakumbi malunga nendlela abantu abavakalelwa ngayo , indlela abakwazi ngayo ukubuyela kwimpilo eqhelekileyo, nokuba baqonda njani umgangatho wabo wobomi.
Olunye uphando olwenziwe kwiSibhedlele seYunivesithi yaseSeoul eKorea luchengisise ngokugqithiseleyo umgangatho wobomi babantu abaye baphumelela ukuhlinzwa ngomsana wamaphaphu ngokubhekiselele kumntu odibeneyo kubantu abemi abangabanomdlavuza.
Oko bakufumanisa kukuba, emva kweminyaka engama-5 ubudala, abantu baphathwa kwinqanaba 0 , isigaba se-I , isigaba II , kunye nesigaba se-IIIA sasingenalohluko omkhulu kwimisebenzi yemihla ngemihla xa kuthelekiswa nabantu kuluntu jikelele.
Ngaphezu koko, kwakungekho nantlukwano kumaxesha okuphila xa kuthelekiswa neentlobo zabantu abahlinzekileyo babekade bekwazi ukufezekisa ukuxolelwa.
Oko oku kusitshelisa kukuba akukho nto inzima ngayo ukuhlinzwa okanye unyango olulandelayo; xa umntu ebonakala engenawo umhlaza, amathuba okuphila njengomgangatho oqhelekileyo wobomi afanelekileyo njengomntu oye wafumana unyango olunzulu.
Imingeni Hlala
Oku akusikhombisi ukuba akukho mithintelo yokunqoba emva kokuhlinzwa komhlaza wamaphaphu. Ngokomphando ovela kwiCandelo loPhando lweTriracic kwiState James University Hospital eNgilani, abantu abafumene unyango oluninzi (kuquka ukuhlinzwa, i-chemotherapy, kunye ne-radiation) bebenenkxalabo yokuphefumula kakhulu kunabo babenokuhlinzwa kuphela.
Oku akuthethi, ewe, ukuba unako ukuphuma kwindlela ezithile zokwelapha ezibalulekileyo, kodwa ibonisa ukuba unonophelo olongezelelweyo kufuneka lithathwe ukuqinisekisa ukuba umpompo umsebenzi owugcinayo. Oku kuya kubandakanya ukulahleka kwesisindo, i-physiotherapy, inkqubo yohlobo lwengqondo, kwaye (ngokungaqinisekiyo) ukuphepha komsi nomsi wesibini.
Yintoni enokuyilindela emva kokuPiliswa
Ukubuyiselwa kwindlela yokuhlinzwa kwimiphunga kuhlukile kubantu bonke. Kuxhomekeka ngokukodwa ngohlobo lomhlaza obandakanyekayo, isigaba somhlaza , kunye nokuhlinzwa okusetyenziswayo. Phakathi kweenkqubo eziphambili zokuhlinzwa:
- Ukwandisa ukuthengiswa kwempahla apho inqamana yamathambo isuswa kumpompo
- I-Lobectomy apho enye (okanye ngaphezulu) yezilobe ezintathu zomphunga wakho isuswe
- I-pneumonectomy apho kususwe umphunga wonke
- Ukuthengiswa kweSleeve apho isifo sisuswa kwi-airways
Ukulandela ukuhlinzwa kwemiphunga, uya kuthathwa kwiyunithi yokunyamekela kakhulu (ICU) uze uhambele kwigumbi lokubhedlele rhoqo xa ukuphefumla kwakho kuzinzile.
Isibhedlele sihlala siphakathi kweentsuku ezintlanu ne sixhenxe kodwa sinokude sibe ngu-10 kwi-pneumonectomy.
Emva kokukhutshwa esibhedlele, abaninzi abantu baya kuthatha ubuncinane iinyanga ezimbini ukuba bahlalise. Ukubuyiselwa emva kokuhlinzwa kuza kugxininisa ekuphuculeni umsebenzi wakho we-aerobic ngaphandle kwemizuzu engaphantsi kwe-30 ngosuku olunikezelwe ukuhamba.
Njengengxenye yokubuyiswa kwakho, inkqubo yokuvuselela i-pulmonary iya kunika iziqu zokuphefumla, ukucebisa okunomsoco, uqeqesho lwe-aerobic kunye noqeqesho lwesisindo, uqeqesho lokunciphisa uxinzelelo, kunye ne-psychotherapy ukuze kukuncede ukuhlangabezana nokubuyiswa. Inkqubo iza kukhishwa ngokukhawuleza njengoko uphucula imisebenzi emininzi, njengokuqeqeshwa kobunzima, ukulibaziseka ubuncinane kwiiveki ezi-6 emva kokukhutshwa kwakho.
Okubaluleke kakhulu ekubuyiseni kwakho ukutyelela rhoqo ugqirha wakho. Ukuba unikwe "konke okucacileyo" kwaye ngokusemthethweni ukuxolelwa, kuya kufuneka ufumane iimvavanyo zegazi kunye ne-computed tomography (CT) eyenziwe rhoqo kwinyanga ezintandathu ukuya kwezi-12 kwiminyaka emibili yokuqala. Kwezinye iimeko, ugqirha wakho unokucela ukuba ungene kaninzi.
Ukuba yonke into isebenzayo emva kweminyaka emibili, kuya kufuneka ukuba ungene kuphela ngonyaka ukwenzela ukuhlolwa kwegazi kwakhona kunye ne-CT scan.
> Imithombo:
> IBendixen, M .; Jorgensen, O .; Kronborg, C. et al. "Intlungu engaphaya komsebenzi kunye nomgangatho wobomi emva komthamo we-lobectomy nge-video-assisted thoracoscopic ukuhlinzwa okanye i-thorotomy ye-anterolateral yesifo somhlaza wamaphaphu: isilingo esilawulwa ngokungahleliwe." Lancet Oncology . 2016; 17 (6): 836-44.
> Pompili, C. "Umgangatho wobomi emva kokuphazamiseka kwemiphunga yomdlavuza wamaphaphu." Umbhalo Wezifo Zesifo . 2015; 7 (iSiza 2); S138-S144.
> Rauma, V .; Salo, J .; Sintonen, H. et al. Izigulane zonyameko ziqikelela ukuphila kwangexesha elide kunye nomgangatho obunxulumene nempilo yobomi emva kokuhlinzwa ngokugqithiseleyo komdlavuza ongaselula. Cancer Cancer . 2016; 7 (3): 333-9.
> Yun, Y .; Kim, Y .; Min, Y. et al. Ubunjani obunxulumene nezeMpilo ebomini abasindileyo abangenazo izifo ngomdlavuza wamaphaphu ophethwe ngophotho xa kuthelekiswa nabemi bonke. " Annals of Surgery . 2012; 255 (5): 1000-7.