Ukukhubazeka kwesithintelo sesithandathu kuthethwa ngokuba ngumzimba ophelelwe ngumzimba, ukukhubazeka kwesifo se-VI okanye ukuphazamiseka komzimba kubuthathaka okanye ukukhubazeka okwethutyana kwentsholongwane eyenza izibilini zesibindi kwi-muscle rectus muscle. Imisipha yecala yechungechunge ngenye yeesithandathu zamehlo eziso ezilawula ukuhamba kwamehlo. Umxube we-rectus we-lateral usebenza ngokukodwa ekutsaleni iso kwinqanaba elingaphandle, ukugcina iliso phakathi kwiphondo okanye ukukhupha iso ngaphandle.
Ngentlungu yesithandathu, umntu unokubona kabini.
Izizathu
Iimbangela zesifo sesithintelo sesithandathu zihluke ngobunzima bokuqala. Ukuba imeko ikhona ngexesha lokuzalwa, ngokuqhelekileyo kubangelwa uhlobo oluthile lomonakalo okanye ubunzima engqondweni. Ukulandela oku kubangelwa yintlungu yesithandathu yokukhubazeka kubantu abadala:
- Stroke
- I ngxaki
- Ukugula
- Isisu sobumba
- Ukuvutha kweVascular
- Izifo ezithintekayo
- Migraines
- Uxinzelelo oluphakamileyo kwingqondo
Uxinzelelo oluphakamileyo kwingqondo luphawu lwe- pseudotumor cerebri , imeko efunyanwe rhoqo kwiindawo ezincinci, abafazi abangaphezu kwamandla amaninzi apho uxinzelelo ngaphakathi kwengqondo lukhula kakhulu. Ukunyuka oku kubeka uxinzelelo kwi-nervous and creates a paralysis. Kubantu abadala, eyona nto ibangela ukuba i-cardiovascular in nature. Abantu abaninzi abanesifo sesifo sesithintelo sesithandathu banesifo esincinci kwi-eye muscle apho ayifumana igazi elaneleyo kwaye uqala ukusebenza ngokungalunganga. Imiqathango efana nesifo sikashukela, uxinzelelo lwegazi oluphezulu okanye i-cholesterol ephezulu iyaziwayo.
Iimpawu
Abantu abaninzi abanesifo sesifo sesithintelo sesithandathu baya kuba ne-esotropia. I-esotropia yimeko apho iso liwela khona ngaphakathi ekhaleni. Iliso lijika ngaphakathi ngoba i-rectus ehlulekayo ukugcina iso lijolise ngokutsalisa iso ngaphandle kwe-midline. I-esotropia ivame ukugqithiswa xa umntu ebheka umgama ngokuchasene nokufuphi.
Izigulana nazo ziyakhala isikhalazo semibono emibini. Xa isifo sesifo sobuthakathaka sesithandathu sifika ngokukhawuleza, izigulane zinokubona umbono obini. Abantwana abanesifo sokukhubazeka kwamathambo bavame ukuhlawulela ngcono kwaye ingqondo ikhupha imifanekiso ukuze kubonwe kuphela. Umngcipheko omnye wobuchopho ukuhlawulela kule ngxaki yi-amblyopia. U-Amblyopia , obizwa nangokuthi iliso elilivila, unokuhlakulela kuba enye yemifanekiso iyasuswa. Ngenxa yoko, loo liso alisetyenziswanga yinkqubo ye-neurological and does not develop properly.
Unyango
Unyango lwesithintelo sesithandathu luncike kwisizathu. Njengoko kukhankanywe ngaphambili, izifo zengqondo ezifana nesifo sikashukela okanye uxinzelelo lwentliziyo zingabangela ukukhubazeka kwesithandathu. Ezi ntlobo zeentlungu zihlala zixazulula zingangeenyanga ezintandathu zodwa. Iintlungu zesithandathu ezinobangela obuthathaka zingase zibe bhetele kodwa aziyi kulungiswa ngokupheleleyo. Iintlungu zesithandathu ezibangelwa zizimo ezinjenge-pseudotumor cerebri isisombululo xa uxinzelelo lwe-intracranial luyancitshiswa luya kufana. I-Botox okanye i-injulum injections ye-toxin nayo isetyenziswa njengonyango. Okuthakazelisayo, ijoyiji yenziwa kwi-muscle rectus muscle, i-muscle ejongene nomsizi we-rectus rectus. Oku kuvumela ukuba iliso libe lula ngokukhenkcelela kwiphondo ngokuphulukiswa kwesibindi sesithandathu kwaye kuboniswe ukukhawuleza ukubuyisela.
UkuPhatha iMibono emiBini
Indlela elula yokuphelisa umbono ombini ukugubungela okanye ukubeka iliso elinye. Oku kufezekiswa ngokulula kubantu abadala, kodwa ukukhangela iliso lomntwana ixesha elide linokunyusa umngcipheko wokuphuhlisa i-amblyopia. Ukulungiswa kwe-Prism kumiselwe ezininzi izigulane. Uhlobo lwe-press-stick in prism ebizwa ngokuba yi-Fresnel prism ingasetyenziselwa iilensi zamaglasi ukuphelisa umbono obini ngombono oyintloko (ukujonga phambili phambili). Isamba se-Fresnel cindezela-kwi-prism sinokunciphisa njengoko iqondo lokukhubazeka liba ngaphantsi nangaphantsi.
> Umthombo:
> I-Neuro-ophthalmology, Uhlobo lwe-2, iT. Liu, G., Volpe NJ, Galetta, SL, 2010.